Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Preisimaa ja Preisimaa hertsog
Preisimaa ja Preisimaa hertsog on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Brandenburgi mark, Friedrich I (Preisimaa), Kuurvürst, Personaalunioon, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Vasall.
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Preisimaa · Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsog ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa hertsog ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Preisimaa · Kuurvürst ja Preisimaa hertsog ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Preisimaa · Personaalunioon ja Preisimaa hertsog ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Preisimaa · Poola kuningas ja Preisimaa hertsog ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Preisimaa · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsog ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa hertsog ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Preisimaa hertsog ja Preisimaa kuningas ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Preisimaa ja Saksa keel · Preisimaa hertsog ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Preisimaa ja Saksa ordu · Preisimaa hertsog ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa hertsog ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Preisimaa ja Preisimaa hertsog ühist
- Millised on sarnasused Preisimaa ja Preisimaa hertsog
Võrdlus Preisimaa ja Preisimaa hertsog
Preisimaa on 201 suhted, samas Preisimaa hertsog 31. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 5.60% = 13 / (201 + 31).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Preisimaa ja Preisimaa hertsog. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
