Sarnasusi Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik on 38 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Brandenburgi mark, Elbląg, Friedrich I (Preisimaa), Ida-Preisimaa, Kaliningrad, Klaipėda, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa piiskopkond, Kuurvürst, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Malbork, Personaalunioon, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsog, Preisimaa kuningas, Preislased, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma riik, Samlandi piiskopkond, Szczecin, ..., Teine Põhjasõda, Usedom, Vasall, Vestfaali rahu, Wisła, Zygmunt I, 10. mai, 17. sajand. Laienda indeks (8 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Preisimaa · Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik ·
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Elbląg ja Preisimaa · Elbląg ja Preisimaa hertsogiriik ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa hertsogiriik ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Preisimaa · Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Preisimaa · Kaliningrad ja Preisimaa hertsogiriik ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Preisimaa · Klaipėda ja Preisimaa hertsogiriik ·
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa · Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Preisimaa · Kuramaa piiskopkond ja Preisimaa hertsogiriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Preisimaa · Kuurvürst ja Preisimaa hertsogiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Preisimaa · Läänemeri ja Preisimaa hertsogiriik ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu keel ja Preisimaa · Leedu keel ja Preisimaa hertsogiriik ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Preisimaa · Malbork ja Preisimaa hertsogiriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Preisimaa · Personaalunioon ja Preisimaa hertsogiriik ·
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Pomesaania piiskopkond ja Preisimaa · Pomesaania piiskopkond ja Preisimaa hertsogiriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Preisimaa · Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Poola keel ja Preisimaa · Poola keel ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Preisimaa · Poola kuningas ja Preisimaa hertsogiriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola Kuningriik ja Preisimaa · Poola Kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Preisi kuningriik ja Preisimaa · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Preisimaa ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa kuningas ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Preisimaa ja Preislased · Preisimaa hertsogiriik ja Preislased ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Preisimaa ja Saksa keel · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Preisimaa ja Saksa ordu · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Preisimaa ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik ·
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Preisimaa ja Samlandi piiskopkond · Preisimaa hertsogiriik ja Samlandi piiskopkond ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Preisimaa ja Szczecin · Preisimaa hertsogiriik ja Szczecin ·
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Preisimaa ja Teine Põhjasõda · Preisimaa hertsogiriik ja Teine Põhjasõda ·
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Preisimaa ja Usedom · Preisimaa hertsogiriik ja Usedom ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Preisimaa ja Vasall · Preisimaa hertsogiriik ja Vasall ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Preisimaa ja Vestfaali rahu · Preisimaa hertsogiriik ja Vestfaali rahu ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Preisimaa ja Wisła · Preisimaa hertsogiriik ja Wisła ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Preisimaa ja Zygmunt I · Preisimaa hertsogiriik ja Zygmunt I ·
10. mai
10.
10. mai ja Preisimaa · 10. mai ja Preisimaa hertsogiriik ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Preisimaa · 17. sajand ja Preisimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik
Võrdlus Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa on 201 suhted, samas Preisimaa hertsogiriik 90. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 13.06% = 38 / (201 + 90).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: