Sarnasusi Põhjala ristisõjad ja Preisimaa
Põhjala ristisõjad ja Preisimaa on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Kuramaa, Leedulased, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preislased, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, Saksimaa.
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Põhjala ristisõjad ja Žemaitija · Preisimaa ja Žemaitija ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Põhjala ristisõjad · Kuramaa ja Preisimaa ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedulased ja Põhjala ristisõjad · Leedulased ja Preisimaa ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisimaa ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Põhjala ristisõjad ja Preislased · Preisimaa ja Preislased ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Preisimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjala ristisõjad ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Põhjala ristisõjad ja Preisimaa
Võrdlus Põhjala ristisõjad ja Preisimaa
Põhjala ristisõjad on 59 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 3.46% = 9 / (59 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjala ristisõjad ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: