Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Alam-Reini suurhertsogkond, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Ülem-Sileesia, Bad Pyrmont, Berliin, Danzigi vabalinn, Esimene maailmasõda, Gdańsk, Hannoveri kuningriik, Hannoveri provints, Hessen-Nassau, Hesseni kuurvürstkond, Ida-Preisimaa, II Rzeczpospolita, Jülich-Kleve-Bergi provints, Kaliningrad, Köln, Koblenz, Kolmas riik, Kuninglik Preisimaa, Lääne-Preisimaa, Lõuna-Saksamaa, Magdeburg, Münster, Memeli piirkond, Nassau hertsogkond, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Põhja-Saksa Liit, Põhja-Schleswig, Personaalunioon, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Potsdam, Poznań, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa provints, Preisimaa vabariik, Rahvasteliidu mandaat, Reini provints, Ringkond (Saksamaa), Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa Riik, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Saksimaa provints, ..., Suur-Poola, Szczecin, Teine maailmasõda, Vabalinn Frankfurt, Vestfaali provints, Viini kongress, Wrocław. Laienda indeks (7 rohkem) »
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Alam-Reini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »
Bad Pyrmont
Rongijaam Bad Pyrmont on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hameln-Pyrmonti kreisis.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Bad Pyrmont · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Berliin · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Gdańsk · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hannoveri provints
Hannover, Oldenburg, Braunschweig (1905) Hannover, Schleswig-Holstein ja väikesed Põhja-Saksa riigid (1890) Hannoveri provints (saksa Provinz Hannover) oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Hannoveri provints · Näe rohkem »
Hessen-Nassau
Hessen-Nassau provints (saksa: Provinz Hessen-Nassau) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1868 kuni 1918, seejärel Preisimaa Vaba Riigi provints aastani 1944.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Hessen-Nassau · Näe rohkem »
Hesseni kuurvürstkond
Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Jülich-Kleve-Bergi provints
Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Jülich-Kleve-Bergi provints · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Köln · Näe rohkem »
Koblenz
Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Koblenz · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Lõuna-Saksamaa
Lõuna-Saksamaa on kindlalt piiritlemata piirkond Saksamaa lõunaosas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Lõuna-Saksamaa · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Magdeburg · Näe rohkem »
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Münster · Näe rohkem »
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Memeli piirkond · Näe rohkem »
Nassau hertsogkond
Nassau hertsogkond (saksa: Herzogtum Nassau) või lihtsalt Nassau oli aastatel 1806 kuni 1866 sõltumatu riik, paiknedes tänapäevastel Rheinland-Pfalzi ja Hesseni liidumaadel.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Nassau hertsogkond · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Põhja-Schleswig · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Poseni provints · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Potsdam · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Poznań · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa provints
Saksa keisririigis Preisimaa provints (saksa: Provinz Preußen; poola: Prowincja Prusy; kašuubi: Prowincjô Prësë) oli Preisimaa provints aastatel 1829-1878.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Preisimaa provints · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Rahvasteliidu mandaat
Rahvasteliidu mandaat oli õiguslik staatus teatud territooriumidele, mis viidi pärast I maailmasõda ühe riigi kontrolli alt üle teisele, või seadused, mis sisaldasid rahvusvaheliselt kokku lepitud tingimusi territooriumi haldamiseks Rahvasteliidu nimel.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Rahvasteliidu mandaat · Näe rohkem »
Reini provints
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Reini provints · Näe rohkem »
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Ringkond (Saksamaa) · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Saksimaa provints · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Szczecin · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabalinn Frankfurt
Peaaegu viis sajandit oli Saksa linn Frankfurt linnriik kahes suures Saksamaa üksuses.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Vabalinn Frankfurt · Näe rohkem »
Vestfaali provints
Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Vestfaali provints · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa provintsid ja Wrocław · Näe rohkem »
