Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid

Proteiinkinaasid vs. Tsükliinisõltuvad kinaasid

Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number. Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Adenosiintrifosfaat ja Proteiinkinaasid · Adenosiintrifosfaat ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Eukarüoodid ja Proteiinkinaasid · Eukarüoodid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Fosforüülumine

Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.

Fosforüülumine ja Proteiinkinaasid · Fosforüülumine ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Inhibiitor ja Proteiinkinaasid · Inhibiitor ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Konformatsioon ja Proteiinkinaasid · Konformatsioon ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Lüsiin ja Proteiinkinaasid · Lüsiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Proteiinkinaasid ja Rakk · Rakk ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Proteiinkinaasid ja Seriin · Seriin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Proteiinkinaasid ja Substraat (biokeemia) · Substraat (biokeemia) ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Proteiinkinaasid ja Türosiin · Türosiin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Proteiinkinaasid ja Treoniin · Treoniin ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Proteiinkinaasid ja Valgud · Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Valgud · Näe rohkem »