Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu

Esimene ristisõda vs. Provence'i ajalugu

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.

Sarnasusi Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu

Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Jeruusalemm, Paavst, Provence, Saksa-Rooma riik, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Vasall, Väike-Aasia.

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Esimene ristisõda ja Jeruusalemm · Jeruusalemm ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Esimene ristisõda ja Paavst · Paavst ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Esimene ristisõda ja Provence · Provence ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Esimene ristisõda ja Saksa-Rooma riik · Provence'i ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Toulouse'i krahv

Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.

Esimene ristisõda ja Toulouse'i krahv · Provence'i ajalugu ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Toulouse'i krahvkond

Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.

Esimene ristisõda ja Toulouse'i krahvkond · Provence'i ajalugu ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Esimene ristisõda ja Vasall · Provence'i ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Esimene ristisõda ja Väike-Aasia · Provence'i ajalugu ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu

Esimene ristisõda on 89 suhted, samas Provence'i ajalugu 227. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 2.53% = 8 / (89 + 227).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Esimene ristisõda ja Provence'i ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »