Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Punaarmee ja Venemaa kodusõda
Punaarmee ja Venemaa kodusõda on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Ajutine Valitsus (Venemaa), Bolševikud, Esimene maailmasõda, Gregoriuse kalender, Jekaterinburg, Jukums Vācietis, Kindral, Kindralleitnant, Krasnodar, Läänerinne (Vene kodusõda), Leedu-Valgevene NSV, Lev Trotski, Moskva, Narva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu, Odessa, Oktoobrirevolutsioon, Põhjarinne (Vene kodusõda), Peterburi, Pihkva oblast, Polkovnik, Poola, Saksa keisririik, Sergei Kamenev, Ukraina NSV, Vene SFNV, Venemaa Nõukogude Vabariik.
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Punaarmee · Ajutine Valitsus (Venemaa) ja Venemaa kodusõda ·
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Bolševikud ja Punaarmee · Bolševikud ja Venemaa kodusõda ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Punaarmee · Esimene maailmasõda ja Venemaa kodusõda ·
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Gregoriuse kalender ja Punaarmee · Gregoriuse kalender ja Venemaa kodusõda ·
Jekaterinburg
Vaade kesklinnale Isseti jõgi Jekaterinburgis Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal.
Jekaterinburg ja Punaarmee · Jekaterinburg ja Venemaa kodusõda ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Punaarmee · Jukums Vācietis ja Venemaa kodusõda ·
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Kindral ja Punaarmee · Kindral ja Venemaa kodusõda ·
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Kindralleitnant ja Punaarmee · Kindralleitnant ja Venemaa kodusõda ·
Krasnodar
Krasnodar on linn Venemaal, Krasnodari krai keskus.
Krasnodar ja Punaarmee · Krasnodar ja Venemaa kodusõda ·
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Läänerinne (Vene kodusõda) ja Punaarmee · Läänerinne (Vene kodusõda) ja Venemaa kodusõda ·
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Leedu-Valgevene NSV ja Punaarmee · Leedu-Valgevene NSV ja Venemaa kodusõda ·
Lev Trotski
Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21. august 1940 Coyoacán, Mexico föderaalringkond, Mehhiko) oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik.
Lev Trotski ja Punaarmee · Lev Trotski ja Venemaa kodusõda ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja Punaarmee · Moskva ja Venemaa kodusõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Punaarmee · Narva ja Venemaa kodusõda ·
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Punaarmee · Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Venemaa kodusõda ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Punaarmee · Nõukogude Liit ja Venemaa kodusõda ·
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Nõukogude Venemaa ja Punaarmee · Nõukogude Venemaa ja Venemaa kodusõda ·
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu (vene keeles Революционный военный совет СССР; lühend NSV Liidu RSN) oli aastatel 1924–1934 eksisteerinud riigiorgan Nõukogude Liidus, NSV Liidu relvajõudude kõrgeim kollegiaalne poliitiline juhtimisorgan.
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu ja Punaarmee · NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu ja Venemaa kodusõda ·
Odessa
Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.
Odessa ja Punaarmee · Odessa ja Venemaa kodusõda ·
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Oktoobrirevolutsioon ja Punaarmee · Oktoobrirevolutsioon ja Venemaa kodusõda ·
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Põhjarinne (Vene kodusõda) ja Punaarmee · Põhjarinne (Vene kodusõda) ja Venemaa kodusõda ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Peterburi ja Punaarmee · Peterburi ja Venemaa kodusõda ·
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Pihkva oblast ja Punaarmee · Pihkva oblast ja Venemaa kodusõda ·
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Polkovnik ja Punaarmee · Polkovnik ja Venemaa kodusõda ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Punaarmee · Poola ja Venemaa kodusõda ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Punaarmee ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Venemaa kodusõda ·
Sergei Kamenev
Sergei Kamenev. Sergei Sergejevitš Kamenev (vene keeles Сергей Сергеевич Каменев; 16. aprill (vana kalendri järgi 4. aprill) 1881 Kiiev – 25. august 1936 Moskva) oli Venemaa ja hilisem Nõukogude Liidu sõjaväelane, aastatel 1919–1922 Vene NFSV ja 1922–1924 Nõukogude Liidu relvajõudude ülemjuhataja, 1935.
Punaarmee ja Sergei Kamenev · Sergei Kamenev ja Venemaa kodusõda ·
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Punaarmee ja Ukraina NSV · Ukraina NSV ja Venemaa kodusõda ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Punaarmee ja Vene SFNV · Vene SFNV ja Venemaa kodusõda ·
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Punaarmee ja Venemaa Nõukogude Vabariik · Venemaa Nõukogude Vabariik ja Venemaa kodusõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Punaarmee ja Venemaa kodusõda ühist
- Millised on sarnasused Punaarmee ja Venemaa kodusõda
Võrdlus Punaarmee ja Venemaa kodusõda
Punaarmee on 228 suhted, samas Venemaa kodusõda 124. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 8.52% = 30 / (228 + 124).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Punaarmee ja Venemaa kodusõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
