Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Päike ja Veenus
Päike ja Veenus on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Afeel, Asteroid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Diameeter, Ekvaator, Heelium, Kääbusplaneet, Kosmos, Kuu, Maa, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Mass, Neoon, Orbiit, Päikesesüsteem, Pöörlemine, Periheel, Planeet, Raud, Rõhk, Tähesuurus, Temperatuur, Valgus, Vesinik.
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Afeel ja Päike · Afeel ja Veenus ·
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroid ja Päike · Asteroid ja Veenus ·
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Astronoomiline ühik ja Päike · Astronoomiline ühik ja Veenus ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Päike · Atmosfäär ja Veenus ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Päike · Diameeter ja Veenus ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Päike · Ekvaator ja Veenus ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Päike · Heelium ja Veenus ·
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Kääbusplaneet ja Päike · Kääbusplaneet ja Veenus ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Kosmos ja Päike · Kosmos ja Veenus ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Kuu ja Päike · Kuu ja Veenus ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Päike · Maa ja Veenus ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Maa tüüpi planeedid ja Päike · Maa tüüpi planeedid ja Veenus ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Magnetväli ja Päike · Magnetväli ja Veenus ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Mass ja Päike · Mass ja Veenus ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Neoon ja Päike · Neoon ja Veenus ·
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Orbiit ja Päike · Orbiit ja Veenus ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Päike ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Veenus ·
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Päike ja Pöörlemine · Pöörlemine ja Veenus ·
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Päike ja Periheel · Periheel ja Veenus ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Päike ja Planeet · Planeet ja Veenus ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Päike ja Raud · Raud ja Veenus ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Päike ja Rõhk · Rõhk ja Veenus ·
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Päike ja Tähesuurus · Tähesuurus ja Veenus ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Päike ja Temperatuur · Temperatuur ja Veenus ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Päike ja Valgus · Valgus ja Veenus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Päike ja Veenus ühist
- Millised on sarnasused Päike ja Veenus
Võrdlus Päike ja Veenus
Päike on 91 suhted, samas Veenus 127. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 11.93% = 26 / (91 + 127).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Päike ja Veenus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
