Sisukord
91 suhted: A ja O, Aatom, Aatomituum, Absoluutne tähesuurus, Afeel, Aine (füüsika), Asteroid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Diameeter, Ekvaator, Energia, Füüsika, Footon, Gaas, Geograafiline laius, Hapnik, Heelium, Heliofüüsika, Hiidplaneet, Infrapunakiirgus, Joseph Plateau, Juliuse aasta, Kääbusplaneet, Kelvin, Kiirgus, Kiirus, Komeet, Kosmos, Kuu, Laurits Leedjärv, Linnutee, Maa, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Mass, Meteoorkeha, Neoon, Neptuuni-tagused objektid, Neutriinod, Orbiit, Orbitaalkiirus, Paokiirus, Parallaks, Päike (astroloogia), Päikese kroon, Päikese loide, Päikese mass, Päikeseplekk, Päikesesüsteem, ... Laienda indeks (41 rohkem) »
A ja O
"A ja O" on väikeseformaadiline teatmik (taskuteatmik), mis sisaldab fakte paljude valdkondade või mingi valdkonna (nt Eesti, NATO) kohta.
Vaata Päike ja A ja O
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Päike ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Päike ja Aatomituum
Absoluutne tähesuurus
Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.
Vaata Päike ja Absoluutne tähesuurus
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Vaata Päike ja Afeel
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Päike ja Aine (füüsika)
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Päike ja Asteroid
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Vaata Päike ja Astronoomiline ühik
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Päike ja Atmosfäär
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Päike ja Diameeter
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Päike ja Ekvaator
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Päike ja Energia
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Päike ja Füüsika
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Päike ja Footon
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Päike ja Gaas
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Päike ja Geograafiline laius
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Päike ja Hapnik
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Päike ja Heelium
Heliofüüsika
Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.
Vaata Päike ja Heliofüüsika
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Vaata Päike ja Hiidplaneet
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Päike ja Infrapunakiirgus
Joseph Plateau
Joseph Plateau 1843 Joseph Antoine Ferdinand Plateau (14. oktoober 1801 Brüssel – 15. september 1883 Gent) oli Belgia füüsik.
Vaata Päike ja Joseph Plateau
Juliuse aasta
Juliuse aasta on kalendriaasta keskmine pikkus Juliuse kalendris.
Vaata Päike ja Juliuse aasta
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Vaata Päike ja Kääbusplaneet
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Päike ja Kelvin
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Päike ja Kiirgus
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Päike ja Kiirus
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Vaata Päike ja Komeet
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Päike ja Kosmos
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Päike ja Kuu
Laurits Leedjärv
Laurits Leedjärv (sündinud 9. augustil 1960 Jõelähtme vallas) on eesti astrofüüsik.
Vaata Päike ja Laurits Leedjärv
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Vaata Päike ja Linnutee
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Päike ja Maa
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Vaata Päike ja Maa tüüpi planeedid
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Päike ja Magnetväli
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Päike ja Mass
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Vaata Päike ja Meteoorkeha
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Vaata Päike ja Neoon
Neptuuni-tagused objektid
Neptuuni-tagused objektid on Kuiperi vöö kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid, mis tiirlevad Neptuuni orbiidist kaugemal.
Vaata Päike ja Neptuuni-tagused objektid
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Päike ja Neutriinod
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Päike ja Orbiit
Orbitaalkiirus
Orbitaalkiirus on kiirus, millega vastav keha liigub kas ümber oma barütsentri või ümber tema süsteemi kõige suurema massiga keha.
Vaata Päike ja Orbitaalkiirus
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Vaata Päike ja Paokiirus
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Vaata Päike ja Parallaks
Päike (astroloogia)
Päikese astroloogiline sümbol Päike on taevakeha, mis kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.
Vaata Päike ja Päike (astroloogia)
Päikese kroon
Päikese kroon nähtuna täieliku päikesevarjutuse ajal Rexburgis, 31. augustil 2017 Päikese krooniks (inglise keeles Sun's corona) kutsutakse Päikese atmosfääri kõige välimist kihti.
Vaata Päike ja Päikese kroon
Päikese loide
X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.
Vaata Päike ja Päikese loide
Päikese mass
Päikese mass võrreldes Jupiteri ja Saturni massiga Päikese mass on astronoomias kasutatav mõõtühik, mis on võrdne umbes.
Vaata Päike ja Päikese mass
Päikeseplekk
Tõrva Astronoomiaklubi Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).
Vaata Päike ja Päikeseplekk
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Päike ja Päikesesüsteem
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Vaata Päike ja Päikesevarjutus
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Päike ja Pöörlemine
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Vaata Päike ja Peajada
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Vaata Päike ja Periheel
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Päike ja Pindala
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Päike ja Planeet
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Päike ja Plasma
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Päike ja Prooton
Protuberants
Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ladina keelsest sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') ehk Päikese filament (inglise keeles filament, 'niit') on teaduslik termin, mis tähistab Päikese atmosfääris toimuvate intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivaid helenduvaid gaasijugasid ja pilvi.
Vaata Päike ja Protuberants
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Vaata Päike ja Punane hiid
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Päike ja Raadiolained
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Päike ja Raadius
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Vaata Päike ja Raskuskiirendus
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Päike ja Raud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Päike ja Rõhk
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Päike ja Ruumala
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Päike ja Süsinik
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Vaata Päike ja Seisumass
Solaarkonstant
Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.
Vaata Päike ja Solaarkonstant
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Vaata Päike ja Spektriklass
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Päike ja Tahkis
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Päike ja Tallinn
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Päike ja Tähesuurus
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Päike ja Täht (astronoomia)
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Päike ja Tähtkuju
Tõnu Viik (astronoom)
Tõnu Viik Tartu Tähetornis 2011. aastal. Pilt: Lauri Kulpsoo Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Iru vallas Rohuneeme külas) on eesti astronoom.
Vaata Päike ja Tõnu Viik (astronoom)
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Päike ja Temperatuur
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Vaata Päike ja Termotuumareaktsioon
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Vaata Päike ja Termotuumarelv
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Päike ja Tihedus
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Päike ja Tiirlemine
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Vaata Päike ja Tiirlemisperiood
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Vaata Päike ja Tolm
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Päike ja Universum
Vaba Akadeemia
Vaba Akadeemia, sihtasutus ACADEMIA ARTIUM LIBERALIUM ühendab Eesti õppejõude, teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid.
Vaata Päike ja Vaba Akadeemia
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Päike ja Valgus
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Päike ja Valgus (kirjastus)
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Vaata Päike ja Valgusaasta
Väljajoon
Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste.
Vaata Päike ja Väljajoon
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Päike ja Vesinik
1987
1987.
Vaata Päike ja 1987
Tuntud ka kui Päikene.