Kiiremini kui brauser!
91 suhted: A ja O, Aatom, Aatomituum, Absoluutne tähesuurus, Afeel, Aine (füüsika), Asteroid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Diameeter, Ekvaator, Energia, Füüsika, Footon, Gaas, Geograafiline laius, Hapnik, Heelium, Heliofüüsika, Hiidplaneet, Infrapunakiirgus, Joseph Plateau, Juliuse aasta, Kääbusplaneet, Kelvin, Kiirgus, Kiirus, Komeet, Kosmos, Kuu, Laurits Leedjärv, Linnutee, Maa, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Mass, Meteoorkeha, Neoon, Neptuuni-tagused objektid, Neutriinod, Orbiit, Orbitaalkiirus, Paokiirus, Parallaks, Päike (astroloogia), Päikese kroon, Päikese loide, Päikese mass, Päikeseplekk, Päikesesüsteem, ..., Päikesevarjutus, Pöörlemine, Peajada, Periheel, Pindala, Planeet, Plasma, Prooton, Protuberants, Punane hiid, Raadiolained, Raadius, Raskuskiirendus, Raud, Rõhk, Ruumala, Süsinik, Seisumass, Solaarkonstant, Spektriklass, Tahkis, Tallinn, Tähesuurus, Täht (astronoomia), Tähtkuju, Tõnu Viik (astronoom), Temperatuur, Termotuumareaktsioon, Termotuumarelv, Tihedus, Tiirlemine, Tiirlemisperiood, Tolm, Universum, Vaba Akadeemia, Valgus, Valgus (kirjastus), Valgusaasta, Väljajoon, Vesinik, 1987. Laienda indeks (41 rohkem) »
A ja O
"A ja O" on väikeseformaadiline teatmik (taskuteatmik), mis sisaldab fakte paljude valdkondade või mingi valdkonna (nt Eesti, NATO) kohta.
Uus!!: Päike ja A ja O · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Päike ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Päike ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absoluutne tähesuurus
Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.
Uus!!: Päike ja Absoluutne tähesuurus · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Päike ja Afeel · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Päike ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Päike ja Asteroid · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Päike ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Päike ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Päike ja Diameeter · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Päike ja Ekvaator · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Päike ja Energia · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Päike ja Füüsika · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Päike ja Footon · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Päike ja Gaas · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Päike ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Päike ja Hapnik · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Päike ja Heelium · Näe rohkem »
Heliofüüsika
Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.
Uus!!: Päike ja Heliofüüsika · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Päike ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Päike ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Joseph Plateau
Joseph Plateau 1843 Joseph Antoine Ferdinand Plateau (14. oktoober 1801 Brüssel – 15. september 1883 Gent) oli Belgia füüsik.
Uus!!: Päike ja Joseph Plateau · Näe rohkem »
Juliuse aasta
Juliuse aasta on kalendriaasta keskmine pikkus Juliuse kalendris.
Uus!!: Päike ja Juliuse aasta · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Päike ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Päike ja Kelvin · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Päike ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Päike ja Kiirus · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Päike ja Komeet · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Päike ja Kosmos · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Päike ja Kuu · Näe rohkem »
Laurits Leedjärv
Laurits Leedjärv (sündinud 9. augustil 1960 Jõelähtme vallas) on eesti astrofüüsik.
Uus!!: Päike ja Laurits Leedjärv · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Päike ja Linnutee · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Päike ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Päike ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Päike ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Päike ja Mass · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Päike ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Päike ja Neoon · Näe rohkem »
Neptuuni-tagused objektid
Neptuuni-tagused objektid on Kuiperi vöö kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid, mis tiirlevad Neptuuni orbiidist kaugemal.
Uus!!: Päike ja Neptuuni-tagused objektid · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Päike ja Neutriinod · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Päike ja Orbiit · Näe rohkem »
Orbitaalkiirus
Orbitaalkiirus on kiirus, millega vastav keha liigub kas ümber oma barütsentri või ümber tema süsteemi kõige suurema massiga keha.
Uus!!: Päike ja Orbitaalkiirus · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Päike ja Paokiirus · Näe rohkem »
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Uus!!: Päike ja Parallaks · Näe rohkem »
Päike (astroloogia)
Päikese astroloogiline sümbol Päike on taevakeha, mis kuulub tänapäeva Lääne astroloogias viie isikliku planeedi hulka.
Uus!!: Päike ja Päike (astroloogia) · Näe rohkem »
Päikese kroon
Päikese kroon nähtuna täieliku päikesevarjutuse ajal Rexburgis, 31. augustil 2017 Päikese krooniks (inglise keeles Sun's corona) kutsutakse Päikese atmosfääri kõige välimist kihti.
Uus!!: Päike ja Päikese kroon · Näe rohkem »
Päikese loide
X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.
Uus!!: Päike ja Päikese loide · Näe rohkem »
Päikese mass
Päikese mass võrreldes Jupiteri ja Saturni massiga Päikese mass on astronoomias kasutatav mõõtühik, mis on võrdne umbes.
Uus!!: Päike ja Päikese mass · Näe rohkem »
Päikeseplekk
Tõrva Astronoomiaklubi Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).
Uus!!: Päike ja Päikeseplekk · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Päike ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Päike ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Päike ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Päike ja Peajada · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Päike ja Periheel · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Päike ja Pindala · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Päike ja Planeet · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Päike ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Päike ja Prooton · Näe rohkem »
Protuberants
Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ladina keelsest sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') ehk Päikese filament (inglise keeles filament, 'niit') on teaduslik termin, mis tähistab Päikese atmosfääris toimuvate intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivaid helenduvaid gaasijugasid ja pilvi.
Uus!!: Päike ja Protuberants · Näe rohkem »
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Uus!!: Päike ja Punane hiid · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Päike ja Raadiolained · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Päike ja Raadius · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Päike ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Päike ja Raud · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Päike ja Rõhk · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Päike ja Ruumala · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Päike ja Süsinik · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Päike ja Seisumass · Näe rohkem »
Solaarkonstant
Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.
Uus!!: Päike ja Solaarkonstant · Näe rohkem »
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Uus!!: Päike ja Spektriklass · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Päike ja Tahkis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Päike ja Tallinn · Näe rohkem »
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Uus!!: Päike ja Tähesuurus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Päike ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Päike ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Tõnu Viik (astronoom)
Tõnu Viik Tartu Tähetornis 2011. aastal. Pilt: Lauri Kulpsoo Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Iru vallas Rohuneeme külas) on eesti astronoom.
Uus!!: Päike ja Tõnu Viik (astronoom) · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Päike ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Päike ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Termotuumarelv
Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952 Enewetakil Termotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.
Uus!!: Päike ja Termotuumarelv · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Päike ja Tihedus · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Päike ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Uus!!: Päike ja Tiirlemisperiood · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Päike ja Tolm · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Päike ja Universum · Näe rohkem »
Vaba Akadeemia
Vaba Akadeemia, sihtasutus ACADEMIA ARTIUM LIBERALIUM ühendab Eesti õppejõude, teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid.
Uus!!: Päike ja Vaba Akadeemia · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Päike ja Valgus · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Päike ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Päike ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Väljajoon
Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste.
Uus!!: Päike ja Väljajoon · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Päike ja Vesinik · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Päike ja 1987 · Näe rohkem »
