Sarnasusi Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia)
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia) on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Astronoomia, Gravitatsioon, Heelium, Kiirgus, Must auk, Must kääbus, Päike, Peajada, Planeet, Planetaarudu, Raud, Süsinik, Supernoova, Taevakeha, Täheparv, Tähetuul, Tähtedevaheline keskkond, Tuumasüntees, Valge kääbus, Vesinik.
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Astronoomia ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Astronoomia ja Täht (astronoomia) ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Gravitatsioon ja Täht (astronoomia) ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Heelium ja Täht (astronoomia) ·
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Kiirgus ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Kiirgus ja Täht (astronoomia) ·
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Must auk ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Must auk ja Täht (astronoomia) ·
Must kääbus
Must kääbus on tähearengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane staadium.
Must kääbus ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Must kääbus ja Täht (astronoomia) ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Päike ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Päike ja Täht (astronoomia) ·
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Peajada · Peajada ja Täht (astronoomia) ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planeet · Planeet ja Täht (astronoomia) ·
Planetaarudu
Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planetaarudu · Planetaarudu ja Täht (astronoomia) ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Raud · Raud ja Täht (astronoomia) ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Süsinik · Süsinik ja Täht (astronoomia) ·
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Supernoova · Supernoova ja Täht (astronoomia) ·
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Taevakeha · Täht (astronoomia) ja Taevakeha ·
Täheparv
Herkulese tähtkujus Täheparv (ka täheklaster) on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad (suuremad), tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täheparv · Täheparv ja Täht (astronoomia) ·
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tähetuul · Tähetuul ja Täht (astronoomia) ·
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tähtedevaheline keskkond · Täht (astronoomia) ja Tähtedevaheline keskkond ·
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tuumasüntees · Täht (astronoomia) ja Tuumasüntees ·
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Valge kääbus · Täht (astronoomia) ja Valge kääbus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vesinik · Täht (astronoomia) ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia) ühist
- Millised on sarnasused Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia)
Võrdlus Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia)
Päikesesüsteemi teke ja areng on 141 suhted, samas Täht (astronoomia) 48. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 10.58% = 20 / (141 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täht (astronoomia). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: