Kiiremini kui brauser!
120 suhted: Abja, Alūksne, Asehalduskord, Audru kihelkond, Audru mõis, Distrikt, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV haldusjaotus, Eesti uusaeg, Grobiņa, Gulbene, Haapsalu, Halliste, Halliste kihelkond, Häädemeeste kihelkond, Härgmäe, Helme kihelkond, Jakob Johann Hastfer, Johann Christoph Brotze, Karksi kihelkond, Karksi ordulinnus, Karksi-Nuia, Karl XI, Käru, Kihnu, Kirumpää piiskopilinnus, Koiva jõgi, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kolga-Jaani kihelkond, Koluvere piiskopilinnus, Koonga mõis, Laiuse ordulinnus, Lään, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lelle, Lihula linnus, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Linnusepiirkond, Maakond, Mazsalaca, Mihkli kihelkond, ..., Moskva tsaaririik, Narva Hermanni linnus, Navesti jõgi, Padise klooster, Paistu kihelkond, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu kihelkond, Pärnu krahvkond, Pärnu kreis, Pärnu laht, Pärnu maakond, Pärnu oblast, Pärnu ordulinnus, Pärnu vojevoodkond, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa (laev), Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Põhjasõda, Põltsamaa kihelkond, Pilistvere kihelkond, Poola aeg, Rapla maakond, Riigimõis, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Ruhja, Rzeczpospolita, Saar, Saarde kihelkond, Saare-Lääne piiskopkond, Sakala, Salatsi, Sorgu, Suure-Jaani kihelkond, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Tarvastu kihelkond, Tarvastu ordulinnus, Tõstamaa kihelkond, Tõstamaa mõis, Toolse ordulinnus, Tori kihelkond, Tori mõis, Valga, Valga (Liivimaa), Vasknarva ordulinnus, Vändra kihelkond, Võnnu kreis, Võrtsjärv, Vene-Liivi sõda, Viljandi, Viljandi kreis, Viljandimaa, 11. august, 1558, 1582, 1589, 16. sajand Eestis, 1627, 1694, 17. sajand Eestis, 1710, 1773, 1783, 1888, 1950. Laienda indeks (70 rohkem) »
Abja
Abja on kohanimi Eestis Viljandimaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Abja · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Alūksne · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Pärnumaa ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Audru kihelkond
Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Audru kihelkond · Näe rohkem »
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Audru mõis · Näe rohkem »
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Pärnumaa ja Distrikt · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pärnumaa ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Pärnumaa ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV haldusjaotus
Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus.
Uus!!: Pärnumaa ja Eesti NSV haldusjaotus · Näe rohkem »
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Uus!!: Pärnumaa ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Pärnumaa ja Grobiņa · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Gulbene · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Haapsalu · Näe rohkem »
Halliste
Halliste on alevik Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Uus!!: Pärnumaa ja Halliste · Näe rohkem »
Halliste kihelkond
Halliste kihelkond (lühend Hls; saksa keeles Kirchspiel Hallist, mulgi keeles Aliste) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Halliste kihelkond · Näe rohkem »
Häädemeeste kihelkond
Häädemeeste kihelkond (lühend Hää) oli kihelkond Pärnumaal, Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Häädemeeste kihelkond · Näe rohkem »
Härgmäe
Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Härgmäe · Näe rohkem »
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Helme kihelkond · Näe rohkem »
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Uus!!: Pärnumaa ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Pärnumaa ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Karksi kihelkond
Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Karksi kihelkond · Näe rohkem »
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »
Karksi-Nuia
Karksi paisjärv Karksi ordulinnuse varemed Karksi-Nuia on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Uus!!: Pärnumaa ja Karksi-Nuia · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Pärnumaa ja Karl XI · Näe rohkem »
Käru
Käru on ühe või mitme rattaga vankritaoline transpordivahend.
Uus!!: Pärnumaa ja Käru · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Pärnumaa ja Kihnu · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Pärnumaa ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Pärnumaa ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Koknese · Näe rohkem »
Kolga-Jaani kihelkond
Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Kolga-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Uus!!: Pärnumaa ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »
Koonga mõis
Koonga mõis (saksa keeles Kokenkau) oli riigimõis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas.
Uus!!: Pärnumaa ja Koonga mõis · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: Pärnumaa ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Pärnumaa ja Lään · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Pärnumaa ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Pärnumaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Pärnumaa ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lelle
Lelle (varem ka Hiiekõnnu) on alevik Rapla maakonnas Kehtna vallas.
Uus!!: Pärnumaa ja Lelle · Näe rohkem »
Lihula linnus
Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Lihula linnus · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Pärnumaa ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Pärnumaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Pärnumaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Pärnumaa ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Pärnumaa ja Maakond · Näe rohkem »
Mazsalaca
Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Pärnumaa ja Mazsalaca · Näe rohkem »
Mihkli kihelkond
Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Pärnumaa ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: Pärnumaa ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Pärnumaa ja Navesti jõgi · Näe rohkem »
Padise klooster
Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.
Uus!!: Pärnumaa ja Padise klooster · Näe rohkem »
Paistu kihelkond
Paistu kihelkond (lühend Pst) on ajalooline kihelkond Mulgimaal, Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Paistu kihelkond · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnu kihelkond
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (lühend Pär; saksa keeles Pernau-St. Elisabeth) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu kihelkond · Näe rohkem »
Pärnu krahvkond
Strasburg) Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau) oli Pärnumaal asunud Rootsi kuninga läänivaldus 17. sajandil.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu krahvkond · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pärnu laht
Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu laht · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pärnu oblast
Pärnu oblast oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1952–1953.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu oblast · Näe rohkem »
Pärnu ordulinnus
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Pärnu-Jaagupi kihelkond
Pärnu-Jaagupi kihelkond (lühend PJg; saksa keeles Kirchspiel St. Jakobi) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnu-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »
Pärnumaa (laev)
Pärnumaa oli 3-mastiline.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnumaa (laev) · Näe rohkem »
Pärnumaa Arenduskeskus
Pärnumaa Arenduskeskus on Pärnumaa omavalitsuste poolt maakonna tasakaalustatud arenguks loodud sihtasutus, mis kavandab Pärnumaa arengut, arendab ettevõtlust ja turismi, noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet ning kodanikuühiskonda.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnumaa Arenduskeskus · Näe rohkem »
Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Mittetulundusühing Pärnumaa Omavalitsuste Liit on Pärnumaa kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik ühendus.
Uus!!: Pärnumaa ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Pärnumaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põltsamaa kihelkond
Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »
Pilistvere kihelkond
Pärnu kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Pärnumaa ja Poola aeg · Näe rohkem »
Rapla maakond
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Pärnumaa ja Rapla maakond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Pärnumaa ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Pärnumaa ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Uus!!: Pärnumaa ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Pärnumaa ja Ruhja · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Pärnumaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Pärnumaa ja Saar · Näe rohkem »
Saarde kihelkond
Saarde kirik Saarde kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Saara, lühend Saa) oli kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Saarde kihelkond · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Pärnumaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Pärnumaa ja Sakala · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Pärnumaa ja Salatsi · Näe rohkem »
Sorgu
Sorgu (rootsi ja saksa keeles Sorkholm) on 5,88 hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust 5,5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Pärnumaa ja Sorgu · Näe rohkem »
Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Suure-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1558)
Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.
Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Pärnumaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Pärnumaa ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tarvastu kihelkond
Tarvastu kirik Tarvastu kihelkond (lühend Trv; saksa keeles Kirchspiel Tarwast) oli ajalooline kihelkond Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Tarvastu kihelkond · Näe rohkem »
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Uus!!: Pärnumaa ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »
Tõstamaa kihelkond
Tõstamaa kihelkond (lühend Tõs) on ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Uus!!: Pärnumaa ja Tõstamaa kihelkond · Näe rohkem »
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Pärnumaa ja Tõstamaa mõis · Näe rohkem »
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Uus!!: Pärnumaa ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »
Tori kihelkond
Tori kirik Tori kihelkond (lühend Tor; sks Kirchspiel Torgel) oli kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Tori kihelkond · Näe rohkem »
Tori mõis
Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Pärnumaa ja Tori mõis · Näe rohkem »
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Valga · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Pärnumaa ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Vasknarva ordulinnus
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas.
Uus!!: Pärnumaa ja Vasknarva ordulinnus · Näe rohkem »
Vändra kihelkond
Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Pärnumaa ja Vändra kihelkond · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Pärnumaa ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Pärnumaa ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: Pärnumaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Pärnumaa ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Uus!!: Pärnumaa ja Viljandi kreis · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Pärnumaa ja Viljandimaa · Näe rohkem »
11. august
11.
Uus!!: Pärnumaa ja 11. august · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Pärnumaa ja 1558 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Pärnumaa ja 1582 · Näe rohkem »
1589
1589.
Uus!!: Pärnumaa ja 1589 · Näe rohkem »
16. sajand Eestis
16.
Uus!!: Pärnumaa ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Pärnumaa ja 1627 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Pärnumaa ja 1694 · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Pärnumaa ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Pärnumaa ja 1710 · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Pärnumaa ja 1773 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Pärnumaa ja 1783 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Pärnumaa ja 1888 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Pärnumaa ja 1950 · Näe rohkem »
