Kiiremini kui brauser!
124 suhted: Aardeleid, Adula oja, Alamjooks, Alamsaksa keel, Amme jõgi, Amsterdam, Andrei Kurbski, Andres Tvauri, Arvo Järvet, August Wilhelm Hupel, Ärmä jõgi, Õhne jõgi, Õhtuleht, Bütsants, Bengt Oxenstierna, Carsten Selch Jensen, Daugava, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht, Eesti Reformierakond, Elva jõgi, Emajõgi, Enn Tarvel, Esiaeg, Filippo Paulucci, Friedrich Amelung, George Browne, Glatsioisostaasia, Haabjas, Halliste jõgi, Hansalinn, Harald-Adam Velner, Harri Moora, Henriku Liivimaa kroonika, Herbert Ligi, Holland, Ivar Leimus, Jakob Kents, Jaroslav Tark, Jäätee, Jänese raudteesild, Jõesuu (Viljandi), Kajak, Kanuu, Kastre jõelahing, Kärestik, Kärevere, Keskaeg, Kiievi suurvürst, Kuudeküla, ..., Laadoga, Ladina keel, Lääne-Euroopa, Leetopiss, Liivi sõda, Linda Kaljundi, Loodus (ajakiri, 1997), Luunja sild, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Marek Tamm, Marika Mägi, Mauri Kiudsoo, Miil, Moskva tsaaririik, Navesti jõgi, Neeva, Oiu, Parika järv, Pärnu, Pärnu jõgi, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Pihkva, Połack, Praam, Priit Ligi, Professor, Puiatu, Puurmani, Raudna jõgi, Rõika, Rõika-Meleski peeglivabrik, Richard Kleis, Rootsi, Rootsi aeg, Rutsniku mädajärv, Sakala (ajaleht), Saksa keel, Sälitis, Sindi pais, Skandinaavia, Soome laht, Soostumine, Sossolid, Suur reduktsioon, Suurvesi, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu linnus, Tarvastu, Tarvastu jõgi, Tšuudid, Tänassilma jõgi, Tänassilma-Viljandi-Raudna org, Uno Hermann, Urmas Jaagant, Uusna, Valter Lang, Varauusaeg, Väike Emajõgi, Võrtsjärv, Veelahe, Veetee, Veliki Novgorod, Vene, Viikingiaeg, Viljandi, Viljandi järv, Viljandi piiramine (1560), Volhovi jõgi, 19. sajand, 20. sajand, 2011. aasta Riigikogu valimised. Laienda indeks (74 rohkem) »
Aardeleid
Aardeleid on peitleid, mis sisaldab väärismetallidest ehteid või münte või hõbeda- või kullakange või muid väärismetallidest esemeid või vääriskive või muid sarnaseid väärtuslikke esemeid.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Aardeleid · Näe rohkem »
Adula oja
Adula oja (ka Piduli oja) on oja Võrtsjärve madalikul, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala ja Viljandi vallas, Tänassilma jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Adula oja · Näe rohkem »
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Alamjooks · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Amme jõgi
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Amme jõgi · Näe rohkem »
Amsterdam
Amsterdam 1538. aastal Kanalid Jordaani ümbruses Amsterdam on Hollandi pealinn.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Amsterdam · Näe rohkem »
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Arvo Järvet
Arvo Järvet (sündinud 23. septembril 1948) on eesti geograaf.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Arvo Järvet · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ärmä jõgi
Ärmä jõgi (ka Ärma jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku idaservas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas, Tänassilma jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Ärmä jõgi · Näe rohkem »
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Õhne jõgi · Näe rohkem »
Õhtuleht
Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Õhtuleht · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Bütsants · Näe rohkem »
Bengt Oxenstierna
Bengt Oxenstierna on olnud mitme Oxenstierna suguvõsa liikme nimi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Bengt Oxenstierna · Näe rohkem »
Carsten Selch Jensen
Carsten Selch Jensen on taani ajaloolane (medievist).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Carsten Selch Jensen · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Daugava · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakond on 13.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Eesti Reformierakond · Näe rohkem »
Elva jõgi
Elva jõgi (ka Ulila jõgi) on Emajõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Elva jõgi · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Emajõgi · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Esiaeg · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Friedrich Amelung
pisi Friedrich Amelung (ka Friedrich Ludwig Balthasar Amelung; 11. märts 1842 Tartu – 9. märts 1909 Riia) oli baltisaksa tööstur, kultuuriloolane ja maletaja.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Friedrich Amelung · Näe rohkem »
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja George Browne · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Haabjas
Haabjas Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu Ühepuupaat vikitsitaadid *https://haabjas.com/ Haabjaveeb *http://haabjas.blogspot.com/ Haabjablogi * Jaan Keerdo, https://www.slideshare.net/Ruukel/haabjaehituse-teoreetilised-phimtted-ja-praktilised-lahendused Haabjaehituse teoreetilised põhimõtted ja praktilised lahendused, Magistritöö kultuuriväärtuste säilitamise erialal, Tartu Ülikool 2011 *https://rahvakultuur.ee/2021/06/07/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/ Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu: Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutus Soomaal *https://haabjas.com/maailmakaart/ Ühepuupaatide leviku maailmakaart *https://parnu.postimees.ee/6929619? Haabjas pürib UNESCO kultuuripärandi nimistusse, postimees.ee, 22. märts 2020 Kategooria:Paadid.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Haabjas · Näe rohkem »
Halliste jõgi
Halliste jõgi (ka Kariste jõgi) on jõgi Edela-Eestis Sakala kõrgustikul ja Soomaal, Navesti jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Halliste jõgi · Näe rohkem »
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Hansalinn · Näe rohkem »
Harald-Adam Velner
Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Harri Moora · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Herbert Ligi
Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Herbert Ligi · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Holland · Näe rohkem »
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Ivar Leimus · Näe rohkem »
Jakob Kents
Jakob Kents (ka Jakob Kens; 22. jaanuar (vkj) / 3. veebruar 1883 Aru mõis, Lehtse vald, Ambla kihelkond, Järvamaa – 22. september 1947 Tartu) oli eesti geograaf, pedagoog ja haridusjuht.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Jakob Kents · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jäätee
Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003) Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Jäätee · Näe rohkem »
Jänese raudteesild
Droonivideo Emajõge ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris Jänese raudteesild on raudteesild Tapa–Tartu raudteel Kärkna ja Tartu vahelisel lõigul üle Suure-Emajõe.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Jänese raudteesild · Näe rohkem »
Jõesuu (Viljandi)
Jõesuu vaatetorn Võrtsjärve põhjakaldal Jõesuu oli küla Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Jõesuu (Viljandi) · Näe rohkem »
Kajak
Inuiti traditsiooniline nahast kajak Põhja-Carolinas 2018. aastal Kajak ehk süst on pealt kinnine veesõiduk, mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kajak · Näe rohkem »
Kanuu
jõel Kanadas 1919 Tõrvikuvalgel kanuusõit Emajõel 2017. aasta suvel. Kanuu on indiaanlaste ja teiste loodusrahvaste kerge paat, mida on valmistatud erinevatest materjalidest, sealhulgas puidust kasetohust.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kanuu · Näe rohkem »
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kastre jõelahing · Näe rohkem »
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kärestik · Näe rohkem »
Kärevere
Kärevere on mitme Eesti küla nimi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kärevere · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Kuudeküla
Kuudeküla ehk Kuude küla asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandist umbes 7 km Tartu pool.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Kuudeküla · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Laadoga · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Leetopiss · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »
Loodus (ajakiri, 1997)
Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996–2006.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Loodus (ajakiri, 1997) · Näe rohkem »
Luunja sild
Luunja sild on autode ja jalakäijate raudbetoonsild, mis asub Tartumaal Luunja valla lähedal üle Emajõe.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Luunja sild · Näe rohkem »
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mille eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Näe rohkem »
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Marek Tamm · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »
Miil
Miil on pikkusühik.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Miil · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Navesti jõgi · Näe rohkem »
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Neeva · Näe rohkem »
Oiu
Oiu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas Võrtsjärve kaldal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Oiu · Näe rohkem »
Parika järv
Parika järv on kaitsealune looduslik järv Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Aimla ja Kuhjavere külas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Parika järv · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Pihkva · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Połack · Näe rohkem »
Praam
kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Praam · Näe rohkem »
Priit Ligi
Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Priit Ligi · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Professor · Näe rohkem »
Puiatu
Puiatu on.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Puiatu · Näe rohkem »
Puurmani
Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Puurmani · Näe rohkem »
Raudna jõgi
Raudna jõgi (Varem tuntud ka kui Viljandi oja) on jõgi Eestis, Halliste jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Raudna jõgi · Näe rohkem »
Rõika
Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Rõika · Näe rohkem »
Rõika-Meleski peeglivabrik
Rõika-Meleski peeglivabrik (ka Rõika-Meleski klaasivabrik) oli aastatel 1792–1914 Viljandimaal (Rõikal ja Meleskis) töötanud ettevõte, mis tootis peegleid.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Rõika-Meleski peeglivabrik · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rutsniku mädajärv
Rutsniku Mädajärv on looduslik järv Viljandi maakonnas Sakala kõrgustikul asuvas Tänassilma ürgorus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Rutsniku mädajärv · Näe rohkem »
Sakala (ajaleht)
Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Sakala (ajaleht) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sälitis
Sälitis või säilitis on endisaegne mahu- ja massiühik.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Sälitis · Näe rohkem »
Sindi pais
Sindi pais (veebruar 2016) Sindi kalakärestik talvel 2020 Sindi pais oli pais Pärnu jõel Sindi juures.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Sindi pais · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Soome laht · Näe rohkem »
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Soostumine · Näe rohkem »
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Sossolid · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Suurvesi · Näe rohkem »
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tallinna Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tarvastu · Näe rohkem »
Tarvastu jõgi
Tarvastu jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku idaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tarvastu jõgi · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tänassilma jõgi
Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tänassilma jõgi · Näe rohkem »
Tänassilma-Viljandi-Raudna org
Tänassilma-Viljandi-Raudna org on Viljandi maakonnas asuv Sakala kõrgustiku suurim ürgorg, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa muust alast.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Tänassilma-Viljandi-Raudna org · Näe rohkem »
Uno Hermann
Uno Hermann (17. märts 1922 Tartu – 4. detsember 2005 Tartu) oli eesti geodeet ja koduloolane.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Uno Hermann · Näe rohkem »
Urmas Jaagant
Urmas Jaagant Urmas Jaagant (sündinud 27. juulil 1985) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Urmas Jaagant · Näe rohkem »
Uusna
Uusna on küla Viljandimaal Viljandi vallas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Uusna · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Valter Lang · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Veelahe · Näe rohkem »
Veetee
Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Veetee · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Vene · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi järv
Viljandi järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonnas Viljandi linnas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Viljandi järv · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Viljandi piiramine (1560) · Näe rohkem »
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja 20. sajand · Näe rohkem »
2011. aasta Riigikogu valimised
2011.
Uus!!: Pärnu–Viljandi–Tartu veetee ja 2011. aasta Riigikogu valimised · Näe rohkem »
