Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjagermaani keeled ja Rootsi
Põhjagermaani keeled ja Rootsi on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Blekinge, Götaland, Halland, Norra, Norra keel, Norrland, Ojamaa, Rootsi keel, Skåne maakond, Soome, Svealand, Taani, Taani keel, 18. sajand.
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Blekinge ja Põhjagermaani keeled · Blekinge ja Rootsi ·
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Götaland ja Põhjagermaani keeled · Götaland ja Rootsi ·
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Halland ja Põhjagermaani keeled · Halland ja Rootsi ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Põhjagermaani keeled · Norra ja Rootsi ·
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Norra keel ja Põhjagermaani keeled · Norra keel ja Rootsi ·
Norrland
Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.
Norrland ja Põhjagermaani keeled · Norrland ja Rootsi ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Ojamaa ja Põhjagermaani keeled · Ojamaa ja Rootsi ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Põhjagermaani keeled ja Rootsi keel · Rootsi ja Rootsi keel ·
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Põhjagermaani keeled ja Skåne maakond · Rootsi ja Skåne maakond ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Põhjagermaani keeled ja Soome · Rootsi ja Soome ·
Svealand
Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.
Põhjagermaani keeled ja Svealand · Rootsi ja Svealand ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Põhjagermaani keeled ja Taani · Rootsi ja Taani ·
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Põhjagermaani keeled ja Taani keel · Rootsi ja Taani keel ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjagermaani keeled ja Rootsi ühist
- Millised on sarnasused Põhjagermaani keeled ja Rootsi
Võrdlus Põhjagermaani keeled ja Rootsi
Põhjagermaani keeled on 33 suhted, samas Rootsi 312. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 4.06% = 14 / (33 + 312).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjagermaani keeled ja Rootsi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
