Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjagermaani keeled ja Taani
Põhjagermaani keeled ja Taani on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Blekinge, Fääri keel, Fääri saared, Gröönimaa, Halland, Island, Islandi keel, Norra, Norra keel, Ojamaa, Põhja-Ameerika, Rootsi, Rootsi keel, Ruunid, Skåne maakond, Taani keel, 18. sajand.
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Blekinge ja Põhjagermaani keeled · Blekinge ja Taani ·
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Fääri keel ja Põhjagermaani keeled · Fääri keel ja Taani ·
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Fääri saared ja Põhjagermaani keeled · Fääri saared ja Taani ·
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Gröönimaa ja Põhjagermaani keeled · Gröönimaa ja Taani ·
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Halland ja Põhjagermaani keeled · Halland ja Taani ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Põhjagermaani keeled · Island ja Taani ·
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Islandi keel ja Põhjagermaani keeled · Islandi keel ja Taani ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Põhjagermaani keeled · Norra ja Taani ·
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Norra keel ja Põhjagermaani keeled · Norra keel ja Taani ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Ojamaa ja Põhjagermaani keeled · Ojamaa ja Taani ·
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Põhja-Ameerika ja Põhjagermaani keeled · Põhja-Ameerika ja Taani ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjagermaani keeled ja Rootsi · Rootsi ja Taani ·
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Põhjagermaani keeled ja Rootsi keel · Rootsi keel ja Taani ·
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Põhjagermaani keeled ja Ruunid · Ruunid ja Taani ·
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Põhjagermaani keeled ja Skåne maakond · Skåne maakond ja Taani ·
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Põhjagermaani keeled ja Taani keel · Taani ja Taani keel ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjagermaani keeled ja Taani ühist
- Millised on sarnasused Põhjagermaani keeled ja Taani
Võrdlus Põhjagermaani keeled ja Taani
Põhjagermaani keeled on 33 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.89% = 17 / (33 + 555).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjagermaani keeled ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
