Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Põhjala ristisõjad ja Poola

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Põhjala ristisõjad ja Poola

Põhjala ristisõjad vs. Poola

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15. Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Sarnasusi Põhjala ristisõjad ja Poola

Põhjala ristisõjad ja Poola on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Kašuubid, Katoliiklus, Leedulased, Paavst, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preislased, Saksa ordu, Vendid, 15. sajand.

Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Kašuubid ja Põhjala ristisõjad · Kašuubid ja Poola · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Katoliiklus ja Põhjala ristisõjad · Katoliiklus ja Poola · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Leedulased ja Põhjala ristisõjad · Leedulased ja Poola · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Põhjala ristisõjad ja Paavst · Paavst ja Poola · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Poola ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Poola ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Põhjala ristisõjad ja Preisimaa · Poola ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Põhjala ristisõjad ja Preislased · Poola ja Preislased · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Poola ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Põhjala ristisõjad ja Vendid · Poola ja Vendid · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Põhjala ristisõjad · 15. sajand ja Poola · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Põhjala ristisõjad ja Poola

Põhjala ristisõjad on 59 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 4.23% = 11 / (59 + 201).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Põhjala ristisõjad ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »