Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda
Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Katoliku kirik, Kuramaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Paavst, Paganlus, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preislased, Saksa ordu, Taani Kuningriik, Vana-Liivimaa, Vendid, 12. sajand.
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Põhjala ristisõjad ja Žemaitija · Preisi ristisõda ja Žemaitija ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Põhjala ristisõjad · Katoliku kirik ja Preisi ristisõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Põhjala ristisõjad · Kuramaa ja Preisi ristisõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Põhjala ristisõjad · Liivimaa ordu ja Preisi ristisõda ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad · Liivimaa ristisõda ja Preisi ristisõda ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad · Mõõgavendade ordu ja Preisi ristisõda ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Põhjala ristisõjad ja Paavst · Paavst ja Preisi ristisõda ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Põhjala ristisõjad ja Paganlus · Paganlus ja Preisi ristisõda ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisi ristisõda ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Preisi ristisõda ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Põhjala ristisõjad ja Preisimaa · Preisi ristisõda ja Preisimaa ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Põhjala ristisõjad ja Preislased · Preisi ristisõda ja Preislased ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Preisi ristisõda ja Saksa ordu ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Põhjala ristisõjad ja Taani Kuningriik · Preisi ristisõda ja Taani Kuningriik ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Põhjala ristisõjad ja Vana-Liivimaa · Preisi ristisõda ja Vana-Liivimaa ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Põhjala ristisõjad ja Vendid · Preisi ristisõda ja Vendid ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Põhjala ristisõjad · 12. sajand ja Preisi ristisõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda ühist
- Millised on sarnasused Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda
Võrdlus Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda
Põhjala ristisõjad on 59 suhted, samas Preisi ristisõda 138. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.63% = 17 / (59 + 138).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjala ristisõjad ja Preisi ristisõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
