Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid
Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Leedulased, Liivimaa ordu, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Paganlus, Preisimaa, Preislased, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Saksa ordu.
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedulased ja Põhjala ristisõjad · Leedulased ja Ristisõdijate riigid ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Põhjala ristisõjad · Liivimaa ordu ja Ristisõdijate riigid ·
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Maarjamaa ja Põhjala ristisõjad · Maarjamaa ja Ristisõdijate riigid ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad · Mõõgavendade ordu ja Ristisõdijate riigid ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Põhjala ristisõjad ja Paganlus · Paganlus ja Ristisõdijate riigid ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Põhjala ristisõjad ja Preisimaa · Preisimaa ja Ristisõdijate riigid ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Põhjala ristisõjad ja Preislased · Preislased ja Ristisõdijate riigid ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Ristisõdijate riigid ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad · Ristisõdijate riigid ja Ristisõjad ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Ristisõdijate riigid ja Saksa ordu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid ühist
- Millised on sarnasused Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid
Võrdlus Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid
Põhjala ristisõjad on 59 suhted, samas Ristisõdijate riigid 85. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 6.94% = 10 / (59 + 85).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjala ristisõjad ja Ristisõdijate riigid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
