Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad
Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Anders Sunesen, Birger jarl, Eestlased, Heinrich Lõvi, Kašuubid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kirde-Euroopa, Kuralased, Latgalid, Liivimaa ordu, Liivlased, Lundi peapiiskopkond, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Misjon, Paavst, Paganlus, Põhja-Euroopa, Polaabid, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preislased, Rügen, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi kuningas, Saarlased, ..., Saksa ordu, Saksimaa hertsogiriik, Soomlased, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Valdemar I, Vana-Liivimaa, Vendid, 12. sajand. Laienda indeks (9 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Põhjala ristisõjad · Albert (Riia piiskop) ja Ristisõjad ·
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Anders Sunesen ja Põhjala ristisõjad · Anders Sunesen ja Ristisõjad ·
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Birger jarl ja Põhjala ristisõjad · Birger jarl ja Ristisõjad ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Põhjala ristisõjad · Eestlased ja Ristisõjad ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Põhjala ristisõjad · Heinrich Lõvi ja Ristisõjad ·
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Kašuubid ja Põhjala ristisõjad · Kašuubid ja Ristisõjad ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Põhjala ristisõjad · Katoliiklus ja Ristisõjad ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Põhjala ristisõjad · Katoliku kirik ja Ristisõjad ·
Kirde-Euroopa
Kaart Kirde-Euroopa on kirdes asuvate Euroopa osade territoriaalne mõiste, mis on vastavalt kontekstile määratletud erinevalt.
Kirde-Euroopa ja Põhjala ristisõjad · Kirde-Euroopa ja Ristisõjad ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Põhjala ristisõjad · Kuralased ja Ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Põhjala ristisõjad · Latgalid ja Ristisõjad ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Põhjala ristisõjad · Liivimaa ordu ja Ristisõjad ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivlased ja Põhjala ristisõjad · Liivlased ja Ristisõjad ·
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Lundi peapiiskopkond ja Põhjala ristisõjad · Lundi peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Maarjamaa ja Põhjala ristisõjad · Maarjamaa ja Ristisõjad ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad · Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad ·
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Misjon ja Põhjala ristisõjad · Misjon ja Ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Põhjala ristisõjad ja Paavst · Paavst ja Ristisõjad ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Põhjala ristisõjad ja Paganlus · Paganlus ja Ristisõjad ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Põhja-Euroopa ja Põhjala ristisõjad · Põhja-Euroopa ja Ristisõjad ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Põhjala ristisõjad ja Polaabid · Polaabid ja Ristisõjad ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjala ristisõjad ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Ristisõjad ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Ristisõjad ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Põhjala ristisõjad ja Preislased · Preislased ja Ristisõjad ·
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Põhjala ristisõjad ja Rügen · Rügen ja Ristisõjad ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjala ristisõjad ja Rootsi · Ristisõjad ja Rootsi ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Põhjala ristisõjad ja Rootsi kuningas · Ristisõjad ja Rootsi kuningas ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Põhjala ristisõjad ja Saarlased · Ristisõjad ja Saarlased ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu · Ristisõjad ja Saksa ordu ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Põhjala ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik · Ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Põhjala ristisõjad ja Soomlased · Ristisõjad ja Soomlased ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Põhjala ristisõjad ja Taani kuningas · Ristisõjad ja Taani kuningas ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Põhjala ristisõjad ja Taani Kuningriik · Ristisõjad ja Taani Kuningriik ·
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Põhjala ristisõjad ja Valdemar I · Ristisõjad ja Valdemar I ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Põhjala ristisõjad ja Vana-Liivimaa · Ristisõjad ja Vana-Liivimaa ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Põhjala ristisõjad ja Vendid · Ristisõjad ja Vendid ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Põhjala ristisõjad · 12. sajand ja Ristisõjad ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad
Võrdlus Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad
Põhjala ristisõjad on 59 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 13.27% = 39 / (59 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjala ristisõjad ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
