Sarnasusi Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit
Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Euroopa Liit, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Malmö, Norra, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Rootsi, Schengeni viisaruum, Soome, Stockholm, Taani.
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Euroopa Liit ja Põhjamaad · Euroopa Liit ja Põhjamaade passiliit ·
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Fääri saared ja Põhjamaad · Fääri saared ja Põhjamaade passiliit ·
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Gröönimaa ja Põhjamaad · Gröönimaa ja Põhjamaade passiliit ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Põhjamaad · Island ja Põhjamaade passiliit ·
Malmö
Malmö kesklinn (2012) Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn.
Malmö ja Põhjamaad · Malmö ja Põhjamaade passiliit ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Põhjamaad · Norra ja Põhjamaade passiliit ·
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Põhjamaade ametlikus koostöös osalevad maad Põhjamaade Ministrite Nõukogu (lühend PMN; taani keeles Nordisk Ministerråd (lühend NMR), norra keeles Nordisk ministerråd, rootsi keeles Nordiska ministerrådet, soome keeles Pohjoismaiden ministerineuvosto, islandi keeles Norræna ráðherranefndin) on Põhjamaade valitsuste koostööorgan, üks Põhjamaade ametliku koostöö põhiorganeid parlamentidevahelise organi Põhjamaade Nõukogu kõrval.
Põhjamaad ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu · Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Põhjamaade passiliit ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjamaad ja Rootsi · Põhjamaade passiliit ja Rootsi ·
Schengeni viisaruum
Schengeni viisaruum (ka Schengeni tsoon või Schengeni ala) on 27 Euroopa riigi kokkuleppel loodud sisepiirikontrollita ala, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
Põhjamaad ja Schengeni viisaruum · Põhjamaade passiliit ja Schengeni viisaruum ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Põhjamaad ja Soome · Põhjamaade passiliit ja Soome ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Põhjamaad ja Stockholm · Põhjamaade passiliit ja Stockholm ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit ühist
- Millised on sarnasused Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit
Võrdlus Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit
Põhjamaad on 70 suhted, samas Põhjamaade passiliit 50. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 10.00% = 12 / (70 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjamaad ja Põhjamaade passiliit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: