Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts vs. Taani

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts (rootsi keeles Nordiska sällskapet för strålskydd, inglise keeles Nordic Society for Radiation Protection) on Põhjamaade koostööorgan kiirguskaitse vallas. Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Sarnasusi Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Inglise keel, Island, Norra, Põhjamaad, Rootsi, Rootsi keel.

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Inglise keel ja Põhjamaade Kiirguskaitse Selts · Inglise keel ja Taani · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Island ja Põhjamaade Kiirguskaitse Selts · Island ja Taani · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Norra ja Põhjamaade Kiirguskaitse Selts · Norra ja Taani · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Põhjamaad ja Põhjamaade Kiirguskaitse Selts · Põhjamaad ja Taani · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Rootsi · Rootsi ja Taani · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Rootsi keel · Rootsi keel ja Taani · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani

Põhjamaade Kiirguskaitse Selts on 14 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 1.05% = 6 / (14 + 555).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Põhjamaade Kiirguskaitse Selts ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »