Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Ainsus, Arv (keeleteadus), Asesõna, Áššu, Ávvir, Deatnu vald, Dopamiini transporter, Enontekiö vald, Fennoskandia, Guovdageaidnu, Guovdageaidnu vald, Inari vald, Kaksus, Kárášjohka, Kárášjohka vald, Kåfjordi vald, Min Áigi, Mitmus, Norra, Norra keel, Ortograafia, Põhjasaamikeelne Vikipeedia, Porsangeri vald, Rahvusringhääling, Rootsi, Saami keeled, Sodankylä vald, Soome, Soome-ugri keeled, Tegusõna, Unjárga vald, Utsjoki vald, Uurali keeled.
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Põhjasaami keel ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Áššu
Áššu oli 1993.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Áššu · Näe rohkem »
Ávvir
Aili Keskitalo lugemas Ávvirit 2009. aastal Ávvir (põhjasaami 'Hool') on põhjasaamikeelne ajaleht, mis sündis ajalehtede Min Áigi ja Áššu liitumisel.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Ávvir · Näe rohkem »
Deatnu vald
Deatnu (norra keeles Tana ja kveeni keeles Teno) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Deatnu vald · Näe rohkem »
Dopamiini transporter
Dopamiini transporter ehk dopamiiniretseptor ehk DAT on looduslikult mitmete elundite rakkude poolt ekspresseeritav valk, mis liigitatakse transmembraansete valkude hulka.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Dopamiini transporter · Näe rohkem »
Enontekiö vald
Hetta on Enontekiö keskus Enontekiö on vald (3. järgu haldusüksus) Soomes Lapi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Enontekiö vald · Näe rohkem »
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Fennoskandia · Näe rohkem »
Guovdageaidnu
Guovdageaidnu (norra keeles Kautokeino, soome keeles Koutokeino) on asula Põhja-Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Guovdageaidnu valla keskus.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Guovdageaidnu · Näe rohkem »
Guovdageaidnu vald
Guovdageaidnu vald (norra Kautokeino, soome Koutokeino) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Guovdageaidnu vald · Näe rohkem »
Inari vald
Inari on vald Soomes Lapi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Inari vald · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Kaksus · Näe rohkem »
Kárášjohka
Kárášjohka (põhjasaami keeles Kárášjohka, soome keeles Kaarasjoki, norra keeles Karasjok) on linn Norra kirdeosas Troms og Finnmargi maakonnas, Kárášjohka valla keskus.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Kárášjohka · Näe rohkem »
Kárášjohka vald
Kárášjohka vald (norra Karasjok, soome Kaarasjoki) on Norra suuruselt teine vald, mis asub Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Kárášjohka vald · Näe rohkem »
Kåfjordi vald
Kåfjordi vald (saami Gáivuona suohkan) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Kåfjordi vald · Näe rohkem »
Min Áigi
Min Áigi oli põhjasaamikeelne ajaleht, mille toimetus asus Kárášjohkas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Min Áigi · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Ortograafia · Näe rohkem »
Põhjasaamikeelne Vikipeedia
Logo Põhjasaamikeelne Vikipeedia (põhjasaami keeles Davvisámegiel Wikipedia) on Vikipeedia põhjasaamikeelne versioon.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Põhjasaamikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Porsangeri vald
Porsáŋgu (norra Porsanger, kveeni Porsanki) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Porsangeri vald · Näe rohkem »
Rahvusringhääling
Rahvusringhääling on riigi rahastatud ringhääling.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Rahvusringhääling · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Põhjasaami keel ja Rootsi · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Sodankylä vald
Sodankylä (põhjasaami keeles Soađegilli, Inari saami keeles Suáđigil, koltasaami keeles Suäˊđjel) on vald Soome Lapi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Sodankylä vald · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Soome · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Põhjasaami keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Unjárga vald
Nesseby kirik Nesseby looduskaitseala Kalade kuivatamisrestid Nessebys Unjárga (norra Nesseby ja kveeni Uuniemi) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Unjárga vald · Näe rohkem »
Utsjoki vald
Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Utsjoki vald · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Põhjasaami keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Norra-lapi kirjakeel, Norralapi keel, Põhjalapi keel, Tundrulapi keel.
