Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal on 98 ühist asja (Unioonpeedia): Adam Ludwig Lewenhaupt, Ajalooline Ajakiri, Alūksne, Aleksander Loit, Argo (kirjastus), August II, Balti laevastik, Boriss Šeremetev, Charles Eugène de Croy, Daugava, Eestimaa kubermang, Erastvere lahing, Frederik IV, Garnison, Helmut Piirimäe, Hendrik Sepp, Hiiumaa, Horisont (ajakiri), Hummuli lahing, Ingeri, Jalavägi, Jelgava, Johann Christoph Brotze, Johann Reinhold von Patkul, Juliuse kalender, Kalle Kroon, Karjala, Karjala kannas, Karl XI, Karl XII, ..., Kasakad, Kastre jõelahing, Katk, Katk Põhjasõja ajal, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Laiuse ordulinnus, Läänemeri, Leedu, Lesnaja lahing, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Margus Laidre, Mõniste, Moskva tsaaririik, Narva, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1704), Osmanite riik, Pärnu, Pühajõe lahing, Peeter I, Peterburi, Poltava lahing, Poola, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Räpina-Lokuta lahing, Riia, Rootsi, Rootsi kalender, Rootsi sissetung Venemaale, Rzeczpospolita, Saaremaa lahing (1719), Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sillapea, Sjælland, Spilve lahing, Suurtükk, Taani, Tallinn, Tallinna piiramine (1710), Tartu, Tartu piiramine (1704), Travendali rahu, Tuna, Uusikaupunki rahu, Valmiera, Vastse-Kasaritsa lahing, Viiburi, Vinni lahing, Wolmar Anton von Schlippenbach, 11. märts, 14. mai, 16. oktoober, 18. august, 22. veebruar, 23. juuli, 23. märts, 24. juuli, 26. november, 29. oktoober, 30. august, 30. november, 4. juuni, 9. jaanuar. Laienda indeks (68 rohkem) »
Adam Ludwig Lewenhaupt
Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.
Adam Ludwig Lewenhaupt ja Põhjasõda · Adam Ludwig Lewenhaupt ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Ajalooline Ajakiri ja Põhjasõda · Ajalooline Ajakiri ja Põhjasõda Eesti alal ·
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Põhjasõda · Alūksne ja Põhjasõda Eesti alal ·
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Aleksander Loit ja Põhjasõda · Aleksander Loit ja Põhjasõda Eesti alal ·
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Argo (kirjastus) ja Põhjasõda · Argo (kirjastus) ja Põhjasõda Eesti alal ·
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Põhjasõda · August II ja Põhjasõda Eesti alal ·
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Põhjasõda · Balti laevastik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Boriss Šeremetev ja Põhjasõda · Boriss Šeremetev ja Põhjasõda Eesti alal ·
Charles Eugène de Croy
Hertsog Charles Eugène de Croy, ka Charles Eugène de Croÿ ja Carl Eugen de Croy (1651 Rœulx – 30. jaanuar 1702 Tallinn) oli Austria ja Vene väejuht.
Charles Eugène de Croy ja Põhjasõda · Charles Eugène de Croy ja Põhjasõda Eesti alal ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Põhjasõda · Daugava ja Põhjasõda Eesti alal ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Põhjasõda · Eestimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal ·
Erastvere lahing
Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.
Erastvere lahing ja Põhjasõda · Erastvere lahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Frederik IV ja Põhjasõda · Frederik IV ja Põhjasõda Eesti alal ·
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Garnison ja Põhjasõda · Garnison ja Põhjasõda Eesti alal ·
Helmut Piirimäe
Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 21. august 2017) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Helmut Piirimäe ja Põhjasõda · Helmut Piirimäe ja Põhjasõda Eesti alal ·
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Hendrik Sepp ja Põhjasõda · Hendrik Sepp ja Põhjasõda Eesti alal ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Põhjasõda · Hiiumaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Horisont (ajakiri) ja Põhjasõda · Horisont (ajakiri) ja Põhjasõda Eesti alal ·
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Hummuli lahing ja Põhjasõda · Hummuli lahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Põhjasõda · Ingeri ja Põhjasõda Eesti alal ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Jalavägi ja Põhjasõda · Jalavägi ja Põhjasõda Eesti alal ·
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Jelgava ja Põhjasõda · Jelgava ja Põhjasõda Eesti alal ·
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Johann Christoph Brotze ja Põhjasõda · Johann Christoph Brotze ja Põhjasõda Eesti alal ·
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Johann Reinhold von Patkul ja Põhjasõda · Johann Reinhold von Patkul ja Põhjasõda Eesti alal ·
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Juliuse kalender ja Põhjasõda · Juliuse kalender ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kalle Kroon
Kalle Kroon (sündinud 1966) on eesti ajaloolane.
Kalle Kroon ja Põhjasõda · Kalle Kroon ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Karjala ja Põhjasõda · Karjala ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Karjala kannas ja Põhjasõda · Karjala kannas ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Põhjasõda · Karl XI ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Põhjasõda · Karl XII ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Kasakad ja Põhjasõda · Kasakad ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Kastre jõelahing ja Põhjasõda · Kastre jõelahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Põhjasõda · Katk ja Põhjasõda Eesti alal ·
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Katk Põhjasõja ajal ja Põhjasõda · Katk Põhjasõja ajal ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Põhjasõda · Kuramaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Põhjasõda · Kuramaa hertsogiriik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Põhjasõda · Laiuse ordulinnus ja Põhjasõda Eesti alal ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Põhjasõda · Läänemeri ja Põhjasõda Eesti alal ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Põhjasõda · Leedu ja Põhjasõda Eesti alal ·
Lesnaja lahing
Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A. Lewenhaupti juhitud Baltikumi aladelt pärit väesalga.
Lesnaja lahing ja Põhjasõda · Lesnaja lahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Põhjasõda · Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermang ja Põhjasõda · Liivimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda · Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal ·
Margus Laidre
Margus Laidre (2022) Margus Laidre (sündinud 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.
Margus Laidre ja Põhjasõda · Margus Laidre ja Põhjasõda Eesti alal ·
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Mõniste ja Põhjasõda · Mõniste ja Põhjasõda Eesti alal ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Põhjasõda · Moskva tsaaririik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjasõda · Narva ja Põhjasõda Eesti alal ·
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Narva lahing (1700) ja Põhjasõda · Narva lahing (1700) ja Põhjasõda Eesti alal ·
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Narva piiramine (1704) ja Põhjasõda · Narva piiramine (1704) ja Põhjasõda Eesti alal ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Põhjasõda · Osmanite riik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Pärnu ja Põhjasõda · Pärnu ja Põhjasõda Eesti alal ·
Pühajõe lahing
Pühajõe lahing toimus Põhjasõja alguses 1700.
Põhjasõda ja Pühajõe lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Pühajõe lahing ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Põhjasõda ja Peeter I · Põhjasõda Eesti alal ja Peeter I ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Põhjasõda ja Peterburi · Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi ·
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Põhjasõda ja Poltava lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Poltava lahing ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Põhjasõda ja Poola · Põhjasõda Eesti alal ja Poola ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjasõda ja Poola kuningas · Põhjasõda Eesti alal ja Poola kuningas ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Põhjasõda ja Preisi kuningriik · Põhjasõda Eesti alal ja Preisi kuningriik ·
Räpina-Lokuta lahing
Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.
Põhjasõda ja Räpina-Lokuta lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Räpina-Lokuta lahing ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Põhjasõda ja Riia · Põhjasõda Eesti alal ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda ja Rootsi · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi ·
Rootsi kalender
Rootsi kalender oli Rootsis 1700–1712 ebaõnnestunud kalendrireformi käigus kasutusel olnud kalender.
Põhjasõda ja Rootsi kalender · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kalender ·
Rootsi sissetung Venemaale
Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.
Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Põhjasõda ja Rzeczpospolita · Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita ·
Saaremaa lahing (1719)
Saaremaa lahing (teistes keeltes kasutatakse lahingu nimetamisel Saaremaa varasemat nimetus Ösel, näiteks saksa keeles Seeschlacht bei Ösel) oli Põhjasõja-aegne merelahing Vene tsaaririigi ja Rootsi laevastike vahel, mis toimus 24.
Põhjasõda ja Saaremaa lahing (1719) · Põhjasõda Eesti alal ja Saaremaa lahing (1719) ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürst · Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürst ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürstiriik · Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Põhjasõda ja Sillapea · Põhjasõda Eesti alal ja Sillapea ·
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Põhjasõda ja Sjælland · Põhjasõda Eesti alal ja Sjælland ·
Spilve lahing
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.
Põhjasõda ja Spilve lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Spilve lahing ·
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Põhjasõda ja Suurtükk · Põhjasõda Eesti alal ja Suurtükk ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Põhjasõda ja Taani · Põhjasõda Eesti alal ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Põhjasõda ja Tallinn · Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn ·
Tallinna piiramine (1710)
Tallinna piiramine oli Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi keskuse ja Tallinna kindluse sõjaline piiramine ja vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Põhjasõjas 1710.
Põhjasõda ja Tallinna piiramine (1710) · Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna piiramine (1710) ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Põhjasõda ja Tartu · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ·
Tartu piiramine (1704)
Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.
Põhjasõda ja Tartu piiramine (1704) · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu piiramine (1704) ·
Travendali rahu
Travendali rahu oli rahuleping, mis sõlmiti 18. augustil 1700 Rootsi kuninga Karl XII ja Taani kuninga Frederik IV vahel.
Põhjasõda ja Travendali rahu · Põhjasõda Eesti alal ja Travendali rahu ·
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Põhjasõda ja Tuna · Põhjasõda Eesti alal ja Tuna ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Põhjasõda ja Uusikaupunki rahu · Põhjasõda Eesti alal ja Uusikaupunki rahu ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Põhjasõda ja Valmiera · Põhjasõda Eesti alal ja Valmiera ·
Vastse-Kasaritsa lahing
Vastse-Kasaritsa lahing (4./15. september 1701) oli üks kolmest väiksemast lahingust Kagu-Eestis Wolmar Anton von Schlippenbachi Rootsi ja Boriss Šeremetjevi Vene vägede vahel.
Põhjasõda ja Vastse-Kasaritsa lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Vastse-Kasaritsa lahing ·
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Põhjasõda ja Viiburi · Põhjasõda Eesti alal ja Viiburi ·
Vinni lahing
Vinni lahing (26.08. või 15.08. 1708) oli relvastatud kokkupõrge Rootsi kuningriigi ja Vene keisririigi vägede vahel, mis toimus Lääne-Virumaal Vinnis. Lahing lõppes Rootsi kaotusega ning sellest sai ka viimane Eesti pinnal võideldud välilahing Põhjasõja ajal.
Põhjasõda ja Vinni lahing · Põhjasõda Eesti alal ja Vinni lahing ·
Wolmar Anton von Schlippenbach
Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).
Põhjasõda ja Wolmar Anton von Schlippenbach · Põhjasõda Eesti alal ja Wolmar Anton von Schlippenbach ·
11. märts
11.
11. märts ja Põhjasõda · 11. märts ja Põhjasõda Eesti alal ·
14. mai
14.
14. mai ja Põhjasõda · 14. mai ja Põhjasõda Eesti alal ·
16. oktoober
16.
16. oktoober ja Põhjasõda · 16. oktoober ja Põhjasõda Eesti alal ·
18. august
18.
18. august ja Põhjasõda · 18. august ja Põhjasõda Eesti alal ·
22. veebruar
22.
22. veebruar ja Põhjasõda · 22. veebruar ja Põhjasõda Eesti alal ·
23. juuli
23.
23. juuli ja Põhjasõda · 23. juuli ja Põhjasõda Eesti alal ·
23. märts
23.
23. märts ja Põhjasõda · 23. märts ja Põhjasõda Eesti alal ·
24. juuli
24.
24. juuli ja Põhjasõda · 24. juuli ja Põhjasõda Eesti alal ·
26. november
26.
26. november ja Põhjasõda · 26. november ja Põhjasõda Eesti alal ·
29. oktoober
29.
29. oktoober ja Põhjasõda · 29. oktoober ja Põhjasõda Eesti alal ·
30. august
30.
30. august ja Põhjasõda · 30. august ja Põhjasõda Eesti alal ·
30. november
30.
30. november ja Põhjasõda · 30. november ja Põhjasõda Eesti alal ·
4. juuni
4.
4. juuni ja Põhjasõda · 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal ·
9. jaanuar
9.
9. jaanuar ja Põhjasõda · 9. jaanuar ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal
Võrdlus Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda on 322 suhted, samas Põhjasõda Eesti alal 374. Kuna neil ühist 98, Jaccard indeks on 14.08% = 98 / (322 + 374).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
