Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale
Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Adam Ludwig Lewenhaupt, Ahmed III, Aleksandr Menšikov, Balti kubermangud, Boriss Šeremetev, Grodna, Hołowczyni lahing, Ingeri, Ivan Mazepa, Karl XII, Kasakad, Lesnaja lahing, Malatitze lahing, Moskva tsaaririik, Narva lahing (1700), Osmanite riik, Põletatud maa taktika, Peeter I, Peterburi, Poltava lahing, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Rootsi, Rzeczpospolita, Stanisław Leszczyński, Taani, 8. juuli.
Adam Ludwig Lewenhaupt
Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.
Adam Ludwig Lewenhaupt ja Põhjasõda · Adam Ludwig Lewenhaupt ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Ahmed III
Ahmet III Ahmed III (30. detsember 1673 – 1. juuli 1736; osmanitürgi keeles:احمد ثالث, Aḥmed-i sālis) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1703–1730.
Ahmed III ja Põhjasõda · Ahmed III ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23. november (12. november vkj) 1729 Berjozov, Handi-Mansimaa) oli Moskoovia tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane, riigimees, vürst ja kindralfeldmarssal (1709).
Aleksandr Menšikov ja Põhjasõda · Aleksandr Menšikov ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Balti kubermangud ja Põhjasõda · Balti kubermangud ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Boriss Šeremetev ja Põhjasõda · Boriss Šeremetev ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Grodna ja Põhjasõda · Grodna ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Hołowczyni lahing
Hołowczyni lahing oli Põhjasõja käigus 14.
Hołowczyni lahing ja Põhjasõda · Hołowczyni lahing ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Põhjasõda · Ingeri ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Ivan Mazepa
Ivan Mazepa (ukraina keeles Іван Степанович Мазепа) (1639–1709) oli Ukraina kasakate hetman.
Ivan Mazepa ja Põhjasõda · Ivan Mazepa ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Põhjasõda · Karl XII ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Kasakad ja Põhjasõda · Kasakad ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Lesnaja lahing
Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A. Lewenhaupti juhitud Baltikumi aladelt pärit väesalga.
Lesnaja lahing ja Põhjasõda · Lesnaja lahing ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Malatitze lahing
Malatitze lahing (vene poolel tuntud ka kui Dobroje lahing) oli Põhjasõja käigus 14.
Malatitze lahing ja Põhjasõda · Malatitze lahing ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Põhjasõda · Moskva tsaaririik ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Narva lahing (1700) ja Põhjasõda · Narva lahing (1700) ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Põhjasõda · Osmanite riik ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Põletatud maa taktika
Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Põhjasõda ja Põletatud maa taktika · Põletatud maa taktika ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Põhjasõda ja Peeter I · Peeter I ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Põhjasõda ja Peterburi · Peterburi ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Põhjasõda ja Poltava lahing · Poltava lahing ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Põhjasõda ja Prantsusmaa kuningriik · Prantsusmaa kuningriik ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Põhjasõda ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Põhjasõda ja Rzeczpospolita · Rootsi sissetung Venemaale ja Rzeczpospolita ·
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Põhjasõda ja Stanisław Leszczyński · Rootsi sissetung Venemaale ja Stanisław Leszczyński ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Põhjasõda ja Taani · Rootsi sissetung Venemaale ja Taani ·
8. juuli
8.
8. juuli ja Põhjasõda · 8. juuli ja Rootsi sissetung Venemaale ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale
Võrdlus Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale
Põhjasõda on 322 suhted, samas Rootsi sissetung Venemaale 44. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 7.38% = 27 / (322 + 44).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
