Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Aleksander I, Alutaguse kihelkond, Ivar Leimus, Jakobi värav, Järvamaa, Käsu Hansu nutulaul, Laiuse ordulinnus, Liivimaa, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Narva kindlus, Narva piiramine (1704), Põhjasõda, Peeter I, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Rzeczpospolita, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu linnamüür, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Võhandu jõgi, Veliki Novgorod, Vene värav, Virumaa, ..., 13. juuli, 14. juuni, 24. juuli, 3. juuli, 7. juuli, 9. juuni. Laienda indeks (6 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Põhjasõda Eesti alal · Alūksne ja Tartu ajalugu ·
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Aleksander I ja Põhjasõda Eesti alal · Aleksander I ja Tartu ajalugu ·
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Alutaguse kihelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Alutaguse kihelkond ja Tartu ajalugu ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Ivar Leimus ja Põhjasõda Eesti alal · Ivar Leimus ja Tartu ajalugu ·
Jakobi värav
Jakobi värav ehk Nunnavärav (ka Verine värav, saksa keeles Jakobstor) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, mis asus praegusel Jakobi tänaval, Jakobimäe all.
Jakobi värav ja Põhjasõda Eesti alal · Jakobi värav ja Tartu ajalugu ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Põhjasõda Eesti alal · Järvamaa ja Tartu ajalugu ·
Käsu Hansu nutulaul
Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.
Käsu Hansu nutulaul ja Põhjasõda Eesti alal · Käsu Hansu nutulaul ja Tartu ajalugu ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Laiuse ordulinnus ja Põhjasõda Eesti alal · Laiuse ordulinnus ja Tartu ajalugu ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa ja Tartu ajalugu ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Põhjasõda Eesti alal · Moskva tsaar ja Tartu ajalugu ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Põhjasõda Eesti alal · Moskva tsaaririik ja Tartu ajalugu ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjasõda Eesti alal · Narva ja Tartu ajalugu ·
Narva kindlus
Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.
Narva kindlus ja Põhjasõda Eesti alal · Narva kindlus ja Tartu ajalugu ·
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Narva piiramine (1704) ja Põhjasõda Eesti alal · Narva piiramine (1704) ja Tartu ajalugu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal · Põhjasõda ja Tartu ajalugu ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Põhjasõda Eesti alal ja Peeter I · Peeter I ja Tartu ajalugu ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Põhjasõda Eesti alal ja Riia · Riia ja Tartu ajalugu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi · Rootsi ja Tartu ajalugu ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg · Rootsi aeg ja Tartu ajalugu ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Tartu ajalugu ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn · Tallinn ja Tartu ajalugu ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu · Tartu ja Tartu ajalugu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Tartu ajalugu ·
Tartu linnamüür
Linnamüüri säilmed Vabaduse pst ja Magasini tn vahel Tartu linnamüüri säilmed Tartu botaanikaaias Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu linnamüür · Tartu ajalugu ja Tartu linnamüür ·
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Põhjasõda Eesti alal ja Vasknarva · Tartu ajalugu ja Vasknarva ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Põhjasõda Eesti alal ja Vastseliina piiskopilinnus · Tartu ajalugu ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Põhjasõda Eesti alal ja Võhandu jõgi · Tartu ajalugu ja Võhandu jõgi ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Põhjasõda Eesti alal ja Veliki Novgorod · Tartu ajalugu ja Veliki Novgorod ·
Vene värav
Vene värav oli Vene silla juures asunud linnavärav Tartus.
Põhjasõda Eesti alal ja Vene värav · Tartu ajalugu ja Vene värav ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Põhjasõda Eesti alal ja Virumaa · Tartu ajalugu ja Virumaa ·
13. juuli
13.
13. juuli ja Põhjasõda Eesti alal · 13. juuli ja Tartu ajalugu ·
14. juuni
14.
14. juuni ja Põhjasõda Eesti alal · 14. juuni ja Tartu ajalugu ·
24. juuli
24.
24. juuli ja Põhjasõda Eesti alal · 24. juuli ja Tartu ajalugu ·
3. juuli
3.
3. juuli ja Põhjasõda Eesti alal · 3. juuli ja Tartu ajalugu ·
7. juuli
7.
7. juuli ja Põhjasõda Eesti alal · 7. juuli ja Tartu ajalugu ·
9. juuni
9.
9. juuni ja Põhjasõda Eesti alal · 9. juuni ja Tartu ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu
Võrdlus Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu
Põhjasõda Eesti alal on 374 suhted, samas Tartu ajalugu 364. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 4.88% = 36 / (374 + 364).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
