Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põltsamaa ja Tallinn
Põltsamaa ja Tallinn on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Baltisakslased, Eesti, Eesti keel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eestlased, Euroopa, Ivan Julm, Katariina II, Ladina keel, Liivimaa ordu, Magnus, Moreen, Narva, Põhjasõda, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Vene-Liivi sõda, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, 13. sajand.
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Põltsamaa · Baltisakslased ja Tallinn ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Põltsamaa · Eesti ja Tallinn ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Põltsamaa · Eesti keel ja Tallinn ·
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Põltsamaa · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinn ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eestlased ja Põltsamaa · Eestlased ja Tallinn ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Põltsamaa · Euroopa ja Tallinn ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Ivan Julm ja Põltsamaa · Ivan Julm ja Tallinn ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Põltsamaa · Katariina II ja Tallinn ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Põltsamaa · Ladina keel ja Tallinn ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Põltsamaa · Liivimaa ordu ja Tallinn ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Magnus ja Põltsamaa · Magnus ja Tallinn ·
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Moreen ja Põltsamaa · Moreen ja Tallinn ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põltsamaa · Narva ja Tallinn ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Põltsamaa · Põhjasõda ja Tallinn ·
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Põltsamaa ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Tallinn ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Põltsamaa ja Teine maailmasõda · Tallinn ja Teine maailmasõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Põltsamaa ja Vabadussõda · Tallinn ja Vabadussõda ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Põltsamaa ja Vene-Liivi sõda · Tallinn ja Vene-Liivi sõda ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Põltsamaa ja Venemaa · Tallinn ja Venemaa ·
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Põltsamaa ja Venemaa keiser · Tallinn ja Venemaa keiser ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Põltsamaa ja Venemaa Keisririik · Tallinn ja Venemaa Keisririik ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põltsamaa ja Tallinn ühist
- Millised on sarnasused Põltsamaa ja Tallinn
Võrdlus Põltsamaa ja Tallinn
Põltsamaa on 175 suhted, samas Tallinn 705. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 2.50% = 22 / (175 + 705).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põltsamaa ja Tallinn. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
