Sisukord
97 suhted: Alusmets, Argentina, Austraalia, Šotimaa, Õis, Bergen, Bister, Briti saared, Carl von Linné, Cumbria, Emasõis, Euroopa, Guinnessi rekordite raamat, Harilik pöök, Harilik tamm, Harilik vaher, Heitlehisus, Hekk, Iirimaa, Indoeuroopa keeled, Isasõis, Kaheidulehelised, Kask, Katteseemnetaimed, Kõla, Kirjutamine, Larvik, Lähistroopika, Lõunapöök, Lõunapoolkera, Leek, Leht, Lehtpuud, Liberaaldemokraadid, Liik (bioloogia), Mööbel, Mükoos, Muld, Niiskus, Norra, Oga, Okasmets, Oslo fjord, Paber, Parasvööde, Patagoonia, Pähkel, Pähklipuu, Pärismaine elustik, Pöögilaadsed, ... Laienda indeks (47 rohkem) »
- Söödavad pähklid ja seemned
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Vaata Pöök ja Alusmets
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Vaata Pöök ja Argentina
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Pöök ja Austraalia
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Pöök ja Šotimaa
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Pöök ja Õis
Bergen
Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.
Vaata Pöök ja Bergen
Bister
Bister (prantsuse keelest bistre 'tõmmu') on pruun orgaaniline värvipigment, värvuselt ja koostiselt sarnane asfaldiga.
Vaata Pöök ja Bister
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Pöök ja Briti saared
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Pöök ja Carl von Linné
Cumbria
Cumbria on tseremoniaalkrahvkond Inglismaa põhjaosas.
Vaata Pöök ja Cumbria
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Pöök ja Emasõis
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Pöök ja Euroopa
Guinnessi rekordite raamat
"Guinnessi rekordite raamat" (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane teatmik, mis sisaldab valiku maailmarekordeid – niihästi inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi.
Vaata Pöök ja Guinnessi rekordite raamat
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Vaata Pöök ja Harilik pöök
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Pöök ja Harilik tamm
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Vaata Pöök ja Harilik vaher
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Pöök ja Heitlehisus
Hekk
Hekk rajatakse sageli esteetilistel eesmärkidel Sirelihekk Vilsandi saarel Hekk (elavtara, elustara) on tihe, ühtlaste vahedega istutatud, tavaliselt maapinnani ulatuvate okstega põõsaste või puude rida.
Vaata Pöök ja Hekk
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Vaata Pöök ja Iirimaa
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Vaata Pöök ja Indoeuroopa keeled
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Pöök ja Isasõis
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Pöök ja Kaheidulehelised
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Pöök ja Kask
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Pöök ja Katteseemnetaimed
Kõla
Kõla (saksa keeles Klang) on muusikas kompleksne helisündmus, mille moodustavad koostoimes helitekitajate, näiteks muusikainstrumentide helid ja mürad, aga ka ruumikaja ning kuulajani jõudvad soovimatud helid ja mürad.
Vaata Pöök ja Kõla
Kirjutamine
Kirjutamine Kirjutamine on suulise kõne esitamine kirjas.
Vaata Pöök ja Kirjutamine
Larvik
Larvik on sadamalinn Norra kaguosas Vestfold og Telemargi maakonnas, Larviki valla keskus.
Vaata Pöök ja Larvik
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Pöök ja Lähistroopika
Lõunapöök
Lõunapöök (Nothofagus) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimeperekond, ainus perekond lõunapöögiliste (Nothofagaceae) sugukonnas.
Vaata Pöök ja Lõunapöök
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Vaata Pöök ja Lõunapoolkera
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Vaata Pöök ja Leek
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Pöök ja Leht
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Pöök ja Lehtpuud
Liberaaldemokraadid
Liberaaldemokraadid (inglise keeles Liberal Democrats ehk Lib Dems) on liberaalne poliitiline partei Suurbritannias.
Vaata Pöök ja Liberaaldemokraadid
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Pöök ja Liik (bioloogia)
Mööbel
Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.
Vaata Pöök ja Mööbel
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Vaata Pöök ja Mükoos
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Pöök ja Muld
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Vaata Pöök ja Niiskus
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Pöök ja Norra
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Vaata Pöök ja Oga
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Vaata Pöök ja Okasmets
Oslo fjord
Oslo fjordi kaart Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas.
Vaata Pöök ja Oslo fjord
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Vaata Pöök ja Paber
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Pöök ja Parasvööde
Patagoonia
Patagoonia on geograafiline piirkond Lõuna-Ameerikas, mis hõlmab ligikaudu 1 035 995 ruutkilomeetrit Argentina ja Tšiili aladel Colorado jõest ning Biobio jõest lõunas.
Vaata Pöök ja Patagoonia
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Vaata Pöök ja Pähkel
Pähklipuu
Pähklipuu (Juglans L.) pöögilaadsete seltsi pähklipuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Pöök ja Pähklipuu
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Vaata Pöök ja Pärismaine elustik
Pöögilaadsed
Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.
Vaata Pöök ja Pöögilaadsed
Pöögilised
Pöögilised (Fagaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.
Vaata Pöök ja Pöögilised
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Pöök ja Põhja-Ameerika
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Pöök ja Põhjapoolkera
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Pöök ja Perekond (bioloogia)
Perth and Kinross
Perth and Kinross on 2. järgu haldusüksus (omavalitsus) Šotimaa keskosas.
Vaata Pöök ja Perth and Kinross
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Vaata Pöök ja Pinnas
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Pöök ja Pruun
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Pöök ja Puit
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Pöök ja Putukad
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Pöök ja Puukoor
Puukuur
Puukuur Rootsis (juuni 2017) Tilsi mõisa puukuur Väikse puukuuri ehitamine Puukuur on kuur, mis on mõeldud eeskätt küttepuude või muu kütuse hoidmiseks.
Vaata Pöök ja Puukuur
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Vaata Pöök ja Raamat
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Pöök ja Rannik
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Vaata Pöök ja Relv
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Pöök ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Pöök ja Rootsi keel
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Vaata Pöök ja Saagjas leheserv
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Pöök ja Segamets
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Pöök ja Selts (bioloogia)
Sitkus
Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerumist.
Vaata Pöök ja Sitkus
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Pöök ja Skåne maakond
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Pöök ja Sugukond (bioloogia)
Suhkruvaher
Suhkruvaher (Acer saccharum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Pöök ja Suhkruvaher
Suitsutamine
Lihatooted suitsukambris Suitsutamine on toidu töötlemine naturaalse suitsuga.
Vaata Pöök ja Suitsutamine
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Pöök ja Suurbritannia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Pöök ja Taani
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Pöök ja Taimed
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Pöök ja Tšiili
Tõru
Tammetõrud Soomustamme (''Quercus macrolepis'') tõrud Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga.
Vaata Pöök ja Tõru
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Vaata Pöök ja Terve leheserv
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Pöök ja Tihedus
Trumm
New Yorgi veteranide vabatahtliku Mozarti jalaväerügemendi nr. 40 trumm 1863. aastast Trummikomplekt Trumm on akustiline löökpill, mis koosneb vähemalt ühest elastsest membraanist, mis on pingutatud ümarale puust või metallist raamile.
Vaata Pöök ja Trumm
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Pöök ja Tuhk
Tulemaa
Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka Grande; hispaania Isla Grande de Tierra del Fuego 'Tulemaa Suur Saar', Tierra del Fuego 'Tulemaa') on saar Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestiku peasaar.
Vaata Pöök ja Tulemaa
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Vaata Pöök ja Tuultolmlemine
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Vaata Pöök ja Urb
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Vaata Pöök ja Uus-Guinea
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.
Vaata Pöök ja Uus-Kaledoonia
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Pöök ja Uus-Meremaa
Värvaine
Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.
Vaata Pöök ja Värvaine
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Vaata Pöök ja Võõrliik
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Pöök ja Vili
Vineer
Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.
Vaata Pöök ja Vineer
1745
1745.
Vaata Pöök ja 1745
2007
2007.
Vaata Pöök ja 2007
2011
2011.
Vaata Pöök ja 2011
3. detsember
3.
Vaata Pöök ja 3. detsember
Vaata ka
Söödavad pähklid ja seemned
- Õlisalvei
- Õlisalvei seemned
- Üheokkaline mänd
- Alpi seedermänd
- Argaaniapuu
- Beetlipähkel
- Brasiilia araukaaria
- Bunge mänd
- Hall pähklipuu
- Harilik apteegitill
- Harilik kastanipuu
- Harilik maapähkel
- Harilik mandlipuu
- Harilik päevalill
- Harilik pöök
- Harilik pistaatsia
- Harilik seesam
- Hikkoripuu
- Kääbus-seedermänd
- Kakaopuu seemned
- Kastanipuu
- Kohvioad
- Korea seedermänd
- Kreeka pähklid
- Kreeka pähklipuu
- Lääneanakard
- Luuvili
- Müür-hanemalts
- Marikäbi
- Maruula-elevandiõunapuu
- Must pähklipuu
- Pähkel
- Pähklipuu
- Pöök
- Parapähklipuu
- Piinia
- Pinus maximartinezii
- Pistaatsia
- Raps
- Sarapuu (perekond)
- Sarapuupähkel
- Seedermännipähkel
- Siberi seedermänd
- Suhkrumänd
- Tõru
- Tera
- Valge hanemalts
Tuntud ka kui Fagus, Pöök (perekond).