58 suhted: De la Gardie, Eestimaa kubermang, Hernhuutlus, Hiiessaare mõis, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Johann Friedrich Hartknoch, Johannes IV (Saare-Lääne piiskop), Karjamõis, Kassari, Kassari mõis, Kassari vald, Käina vald, Käina vald (Käina kihelkond), Kärdla, Kärdla mõis, Kärdla vald, Kärdlamõisa mõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kirikumõis, Kuri küla, Kuri Kristuse Taevaminemise kirik, Lääne kreis, Läänemaa, Lühend, Liivimaa ordu, Loja mõis, Ludwig August Mellin, Maasilinna foogtkond, Mõis, Partsi mõis, Pühalepa kirikumõis, Pühalepa vald, Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond), Randvere mõis (Pühalepa), Rüütlimõis, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Soonlepa mõis, Suur reduktsioon, Suursadam, Ungern-Sternberg, Vilivalla mõis, 1234, 1254, 1255, 1260, ..., 1522, 1563, 1620, 1710, 18. sajand, 1885, 1887, 1890. Laienda indeks (8 rohkem) »
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja De la Gardie · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Hernhuutlus
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Hernhuutlus · Näe rohkem »
Hiiessaare mõis
Hiiessaare mõis (saksa keeles Hienhof; vananenud saksakeelne nimi Kahusall (Kahusalli mõis)) oli eramõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Hiiessaare mõis · Näe rohkem »
Hiiu-Kärdla kalevivabrik
Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses Hiiumaal Kärdlas aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV võimude poolt.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)
Johannes Kieveli vapp Haapsalu piiskopilinnusel Johannes IV Kievel (ka Johann Kyvel, surnud 22. aprillil 1527) oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Johannes IV (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kassari · Näe rohkem »
Kassari mõis
Kassari mõisa peahoone varemed (2007) Kassari mõis (saksa keeles Kassar; ka Aunaku mõis (Ounack), Saare mõis) oli mõis Eestis Pühalepa kihelkonnas Kassari saarel.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kassari mõis · Näe rohkem »
Kassari vald
Kassari vald (saksa keeles Kassar) oli vald Läänemaal Pühalepa kihelkonnas Kassari saarel.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kassari vald · Näe rohkem »
Käina vald
Käina vald oli vald Hiiu maakonnas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Käina vald · Näe rohkem »
Käina vald (Käina kihelkond)
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Käina vald (ka Keina vald; saksa keeles Keinis) oli vald Läänemaal (hiljem Hiiumaal) Käina kihelkonnas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Käina vald (Käina kihelkond) · Näe rohkem »
Kärdla
Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kärdla · Näe rohkem »
Kärdla mõis
Kärdla mõis (saksa keeles Kertel) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kärdla mõis · Näe rohkem »
Kärdla vald
Kärdla vald (saksa keeles Kertel) oli vald Läänemaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kärdla vald · Näe rohkem »
Kärdlamõisa mõis
Kärdlamõisa mõis (saksa keeles Kertelhof, vene keeles Мз. Кертельгофъ; Им. Кертельгофъ) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Hiiumaa Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kärdlamõisa mõis · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kuri küla
Kuri on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas asuv küla, mis piirneb Läänemerega.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kuri küla · Näe rohkem »
Kuri Kristuse Taevaminemise kirik
Kuri Kristuse Taevaminemise kirik (2014) Kuri Kristuse Taevaminemise kirik (varasema nimega ka Pühalepa Kristuse Taevaminemise kirik ehk Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik) on õigeusu kirik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kuri külas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Kuri Kristuse Taevaminemise kirik · Näe rohkem »
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд). Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Lääne kreis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Loja mõis
Loja mõis (saksa keeles Loja) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Loja mõis · Näe rohkem »
Ludwig August Mellin
Ludwig August Mellin Krahv Ludwig August Mellin (3. veebruar 1754 Tuhala, Harju kreis, Eestimaa kubermang – 12. märts 1835 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Ludwig August Mellin · Näe rohkem »
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Mõis · Näe rohkem »
Partsi mõis
Partsi mõis (saksa keeles Pardas) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Partsi mõis · Näe rohkem »
Pühalepa kirikumõis
Pühalepa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Pühhalep) oli kirikumõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Pühalepa kirikumõis · Näe rohkem »
Pühalepa vald
Pühalepa vald oli vald Hiiumaa idaosas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Pühalepa vald · Näe rohkem »
Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond)
1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid Pühalepa vald (kuni 1935. aastani Suuremõisa vald; saksa keeles Grossenhof; kohalikus kõnepruugis lühemalt ka Suurevald) oli vald Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond) · Näe rohkem »
Randvere mõis (Pühalepa)
Randvere mõis (saksa keeles Randefer) oli rüütlimõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Randvere mõis (Pühalepa) · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Soonlepa mõis
Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Soonlepa mõis · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suursadam
Suursadam 2023. aasta oktoobris Suursadam (saksa keeles Tiefenhafen, rootsi keeles Djuphamn, mõlemad vabatõlkes "süvasadam") on sadam Hiiumaa kirdeosas.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Suursadam · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Vilivalla mõis
Vilivalla mõis (ka Villivalla mõis; saksa keeles Williwalla) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja Vilivalla mõis · Näe rohkem »
1234
1234.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1234 · Näe rohkem »
1254
1254.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1254 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1255 · Näe rohkem »
1260
1260.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1260 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1522 · Näe rohkem »
1563
1563.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1563 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1620 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1710 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 18. sajand · Näe rohkem »
1885
1885.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1885 · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1887 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Pühalepa kihelkond ja 1890 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Phl.