Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rakk ja Svedberg

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Rakk ja Svedberg

Rakk vs. Svedberg

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma. Sedimentatsioonil ehk sadestamisel kasutatav ultratsentrifuug Svedberg (sümbol S, mõnikord Sv) on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi ja millega antakse sedimentatsiooni koefitsient ehk sadestumiskoefitsient, mis näitab, kui kiiresti mingi osake settib ehk sadestub ja mis annab ka ettekujutuse osakese suurusest.

Sarnasusi Rakk ja Svedberg

Rakk ja Svedberg on 6 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, Mitokonder, Molekul, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, Valgud.

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Bakterid ja Rakk · Bakterid ja Svedberg · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Mitokonder ja Rakk · Mitokonder ja Svedberg · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Molekul ja Rakk · Molekul ja Svedberg · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Rakk ja Ribosomaalne RNA · Ribosomaalne RNA ja Svedberg · Näe rohkem »

Ribosoom

70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Rakk ja Ribosoom · Ribosoom ja Svedberg · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Rakk ja Valgud · Svedberg ja Valgud · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Rakk ja Svedberg

Rakk on 146 suhted, samas Svedberg 29. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 3.43% = 6 / (146 + 29).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Rakk ja Svedberg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »