Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Onkogenoomika ja Rakk
Onkogenoomika ja Rakk on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Apoptoos, Diferentseerumine, DNA, Epiteelkude, Geen, Kromosoom, Kude, Mitoos, Munarakk, Patoloogia, Rakutsükkel, RNA, Silm, Sperm, Tüvirakk, Valgud, Vähirakk.
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Apoptoos ja Onkogenoomika · Apoptoos ja Rakk ·
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Onkogenoomika · Diferentseerumine ja Rakk ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Onkogenoomika · DNA ja Rakk ·
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Epiteelkude ja Onkogenoomika · Epiteelkude ja Rakk ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Onkogenoomika · Geen ja Rakk ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kromosoom ja Onkogenoomika · Kromosoom ja Rakk ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Onkogenoomika · Kude ja Rakk ·
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Mitoos ja Onkogenoomika · Mitoos ja Rakk ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Munarakk ja Onkogenoomika · Munarakk ja Rakk ·
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Onkogenoomika ja Patoloogia · Patoloogia ja Rakk ·
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Onkogenoomika ja Rakutsükkel · Rakk ja Rakutsükkel ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Onkogenoomika ja RNA · RNA ja Rakk ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Onkogenoomika ja Silm · Rakk ja Silm ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Onkogenoomika ja Sperm · Rakk ja Sperm ·
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Onkogenoomika ja Tüvirakk · Rakk ja Tüvirakk ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Onkogenoomika ja Valgud · Rakk ja Valgud ·
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Onkogenoomika ja Rakk ühist
- Millised on sarnasused Onkogenoomika ja Rakk
Võrdlus Onkogenoomika ja Rakk
Onkogenoomika on 69 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 7.91% = 17 / (69 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Onkogenoomika ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
