Kiiremini kui brauser!
146 suhted: Adenosiintrifosfaat, Ainuraksed, Aktiinifilamendid, Antoni van Leeuwenhoek, Apoptoos, Arhed, Üherakuline organism, Bakterid, C, CU, Diferentseerumine, Diploidsus, DNA, Elu, Embrüogenees, Endoplasmaatiline retiikulum, Epiteelkude, Erütrotsüüt, Eukarüoodid, Eukarüootne rakk, F, Fluor, Fosfor, Geen, Glükoos, Golgi kompleks, H, Hapnik, Histoonid, Hulkrakne organism, I, Imetajate rakutüüpide loetelu, Informatsiooni-RNA, Inimene, Interfaas, Jood, K, Kaalium, Kaltsium, Karüoplasma, Keemiline element, Kloor, Koolibrilased, Kork, Kromosoom, Kude, Ladina keel, Lämmastik, Lüsosoom, Leukotsüüt, ..., Lipiidid, Lipiidne kaksikkiht, Lipoproteiinid, Loode, Lookus, Loomad, Luuüdi, Maa, Magevesi, Magneesium, Magu, Makroelemendid, Makroergilised ühendid, Makromolekul, Maks, Matthias Jacob Schleiden, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Merevesi, Mikroelemendid, Mikromeeter, Mikrotuubulid, Mitokonder, Mitoos, Molekul, Munarakk, N, Naatrium, Nahk, Naine, Närv, Nukleiinhapped, Nukleool, Nukleotiidid, O, Orgaanilised ühendid, Organell, Organism, Osmoos, P, Pagaripärm, Patoloogia, Prokarüootne rakk, Protoplast, Raku potents, Rakubioloogia, Rakuhingamine, Rakukultuur, Rakumembraan, Rakuteooria, Rakutsükkel, Rakutuum, Raud, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, RNA, Robert Hooke, Rudolf Virchow, S, Süda, Süsinik, Seened, Sidekude, Silm, Skeletilihased, Sperm, Suurajukoor, Taimed, Taimerakk, Tüdruk, Tüvirakk, Theodor Schwann, Traube rakk, Tsütokinees, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Tsentriool, Tsentrosoom, Tsink, Tuumamembraan, Tuumapoor, Vakuool, Valgud, Valgus, Vask, Väävel, Vähirakk, Verelible, Vesi, Vesiikul, Vesinik, Vibur, Vill (vigastus), 1665, 1839, 2010. Laienda indeks (96 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Rakk ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Rakk ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Aktiinifilamendid
Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.
Uus!!: Rakk ja Aktiinifilamendid · Näe rohkem »
Antoni van Leeuwenhoek
Antoni van Leeuwenhoek Antoni (Antony) van Leeuwenhoek (24. oktoober 1632 – 30. august 1723) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees.
Uus!!: Rakk ja Antoni van Leeuwenhoek · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Rakk ja Apoptoos · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Rakk ja Arhed · Näe rohkem »
Üherakuline organism
valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.
Uus!!: Rakk ja Üherakuline organism · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Rakk ja Bakterid · Näe rohkem »
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Uus!!: Rakk ja C · Näe rohkem »
CU
Cu võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Rakk ja CU · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Rakk ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Rakk ja Diploidsus · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Rakk ja DNA · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Rakk ja Elu · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Rakk ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Rakk ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Rakk ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Rakk ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Rakk ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Eukarüootne rakk
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).
Uus!!: Rakk ja Eukarüootne rakk · Näe rohkem »
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Rakk ja F · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Rakk ja Fluor · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Rakk ja Fosfor · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Rakk ja Geen · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Rakk ja Glükoos · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Rakk ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Rakk ja H · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Rakk ja Hapnik · Näe rohkem »
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Uus!!: Rakk ja Histoonid · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Rakk ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
I
I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Rakk ja I · Näe rohkem »
Imetajate rakutüüpide loetelu
Siia nimekirja palume kanda imetajate rakutüüpe ja nende eelvorme ja/või alaliike.
Uus!!: Rakk ja Imetajate rakutüüpide loetelu · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Rakk ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Rakk ja Inimene · Näe rohkem »
Interfaas
Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.
Uus!!: Rakk ja Interfaas · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Rakk ja Jood · Näe rohkem »
K
K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Rakk ja K · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Rakk ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Rakk ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karüoplasma
Karüoplasma on rakutuumasisene plasma.
Uus!!: Rakk ja Karüoplasma · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Rakk ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Rakk ja Kloor · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Rakk ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kork
Kork Korgi kogumine Hispaanias Kork on peamiselt korgitamme koorest saadav materjal.
Uus!!: Rakk ja Kork · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Rakk ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Rakk ja Kude · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Rakk ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Rakk ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Uus!!: Rakk ja Lüsosoom · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Rakk ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Rakk ja Lipiidid · Näe rohkem »
Lipiidne kaksikkiht
Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.
Uus!!: Rakk ja Lipiidne kaksikkiht · Näe rohkem »
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Uus!!: Rakk ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Rakk ja Loode · Näe rohkem »
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Uus!!: Rakk ja Lookus · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Rakk ja Loomad · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Rakk ja Luuüdi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Rakk ja Maa · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Rakk ja Magevesi · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Rakk ja Magneesium · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Rakk ja Magu · Näe rohkem »
Makroelemendid
Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
Uus!!: Rakk ja Makroelemendid · Näe rohkem »
Makroergilised ühendid
Makroergilised ühendid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, millesse salvestatud keemilist energiat kasutab elusorganism ära biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides.
Uus!!: Rakk ja Makroergilised ühendid · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Rakk ja Makromolekul · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Rakk ja Maks · Näe rohkem »
Matthias Jacob Schleiden
pisi Matthias Jacob Schleiden (5. aprill 1804 Hamburg – 26. juuni 1881 Frankfurt) oli saksa botaanik.
Uus!!: Rakk ja Matthias Jacob Schleiden · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Rakk ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Rakk ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Rakk ja Merevesi · Näe rohkem »
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Uus!!: Rakk ja Mikroelemendid · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Rakk ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Uus!!: Rakk ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Rakk ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Rakk ja Mitoos · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Rakk ja Molekul · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Rakk ja Munarakk · Näe rohkem »
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Rakk ja N · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Rakk ja Naatrium · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Rakk ja Nahk · Näe rohkem »
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Uus!!: Rakk ja Naine · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Rakk ja Närv · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Rakk ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Nukleool
Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.
Uus!!: Rakk ja Nukleool · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Rakk ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
O
O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O (o) on eesti tähestiku 15.
Uus!!: Rakk ja O · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Rakk ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Rakk ja Organell · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Rakk ja Organism · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Rakk ja Osmoos · Näe rohkem »
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Uus!!: Rakk ja P · Näe rohkem »
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Uus!!: Rakk ja Pagaripärm · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Rakk ja Patoloogia · Näe rohkem »
Prokarüootne rakk
Prokarüootne rakk ehk eeltuumne rakk on üks kahest peamisest organismidel esinevast rakutüübist (teine on eukarüootne rakk).
Uus!!: Rakk ja Prokarüootne rakk · Näe rohkem »
Protoplast
Protoplast on rakuseinaga raku "elus osa".
Uus!!: Rakk ja Protoplast · Näe rohkem »
Raku potents
Raku potents on raku võime diferentseeruda eri tüüpi rakkudeks.
Uus!!: Rakk ja Raku potents · Näe rohkem »
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Uus!!: Rakk ja Rakubioloogia · Näe rohkem »
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Uus!!: Rakk ja Rakuhingamine · Näe rohkem »
Rakukultuur
Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.
Uus!!: Rakk ja Rakukultuur · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Rakk ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakuteooria
Epiteelrakud Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.
Uus!!: Rakk ja Rakuteooria · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Rakk ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Rakk ja Rakutuum · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Rakk ja Raud · Näe rohkem »
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Uus!!: Rakk ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Rakk ja Ribosoom · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Rakk ja RNA · Näe rohkem »
Robert Hooke
Robert Hooke Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.
Uus!!: Rakk ja Robert Hooke · Näe rohkem »
Rudolf Virchow
Rudolf Ludwig Carl Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) oli saksa arstiteadlane ja antropoloog.
Uus!!: Rakk ja Rudolf Virchow · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Rakk ja S · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Rakk ja Süda · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Rakk ja Süsinik · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Rakk ja Seened · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Rakk ja Sidekude · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Rakk ja Silm · Näe rohkem »
Skeletilihased
Skeletilihased on osa selgroogsete lihastikust.
Uus!!: Rakk ja Skeletilihased · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Rakk ja Sperm · Näe rohkem »
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Uus!!: Rakk ja Suurajukoor · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Rakk ja Taimed · Näe rohkem »
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Uus!!: Rakk ja Taimerakk · Näe rohkem »
Tüdruk
portugali tüdruk. Tüdruk (kõnekeeles ka plika) on naissoost laps (mitte poiss soo järgi ning mitte neiu ega naine vanuse järgi.
Uus!!: Rakk ja Tüdruk · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Rakk ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Theodor Schwann
Theodor Ambrose Hubert Schwann (7. detsember 1810 Neuss – 11. jaanuar 1882 Köln) oli Saksa anatoom ja füsioloog, rakuteooria loojaid ja sõnastaja.
Uus!!: Rakk ja Theodor Schwann · Näe rohkem »
Traube rakk
Traube rakk on nn kunstlik rakk, mille töötas välja saksa keemik Moritz Traube, uurimaks elusates rakkudes toimuvaid protsesse, sh raku kasvamist ja osmoosi.
Uus!!: Rakk ja Traube rakk · Näe rohkem »
Tsütokinees
Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel.
Uus!!: Rakk ja Tsütokinees · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Rakk ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Rakk ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Tsentriool
Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust.
Uus!!: Rakk ja Tsentriool · Näe rohkem »
Tsentrosoom
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.
Uus!!: Rakk ja Tsentrosoom · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Rakk ja Tsink · Näe rohkem »
Tuumamembraan
Tuumamembraaniks ehk tuumaümbriseks nimetatakse rakutuuma ümbritsevat membraani.
Uus!!: Rakk ja Tuumamembraan · Näe rohkem »
Tuumapoor
Tuumapoor (inglise nuclear pore) avaus(ed) tuumaümbrises, kus liituvad tuuma sise-ja välisümbris.
Uus!!: Rakk ja Tuumapoor · Näe rohkem »
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.
Uus!!: Rakk ja Vakuool · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Rakk ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Rakk ja Valgus · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Rakk ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Rakk ja Väävel · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Rakk ja Vähirakk · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Rakk ja Verelible · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Rakk ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiikul
*Vesiikul on lihtsa membraaniga väike põieke rakus.
Uus!!: Rakk ja Vesiikul · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Rakk ja Vesinik · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Rakk ja Vibur · Näe rohkem »
Vill (vigastus)
Hõõrumisest põhjustatud vesivill jalal Vill ehk rakk on mingi kahjustuse tagajärjel tekkinud põisjas vedelikuga täitunud moodustis nahal või limaskestal.
Uus!!: Rakk ja Vill (vigastus) · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Rakk ja 1665 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Rakk ja 1839 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Rakk ja 2010 · Näe rohkem »
