Sarnasusi Rasedus ja Suguühe
Rasedus ja Suguühe on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Emakas, Füsioloogia, Hormoonid, Loode, Medicina, Menstruatsioon, Munajuha, Munarakk, Naine, Ovulatsioon, Pärak, Rasestumisvastased vahendid, Sügoot, Sperm, Sperma, Suguelundid, Viljastumine.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Rasedus · Ajuripats ja Suguühe ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Emakas ja Rasedus · Emakas ja Suguühe ·
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Füsioloogia ja Rasedus · Füsioloogia ja Suguühe ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Rasedus · Hormoonid ja Suguühe ·
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Loode ja Rasedus · Loode ja Suguühe ·
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Medicina ja Rasedus · Medicina ja Suguühe ·
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Menstruatsioon ja Rasedus · Menstruatsioon ja Suguühe ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Munajuha ja Rasedus · Munajuha ja Suguühe ·
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Munarakk ja Rasedus · Munarakk ja Suguühe ·
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Naine ja Rasedus · Naine ja Suguühe ·
Ovulatsioon
Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja follikulaarvedeliku valla pääsemine.
Ovulatsioon ja Rasedus · Ovulatsioon ja Suguühe ·
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Pärak ja Rasedus · Pärak ja Suguühe ·
Rasestumisvastased vahendid
Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid (ka eostumisvastased vahendid) on rasestumist ärahoidvad vahendid seksuaalvahekorra puhul.
Rasedus ja Rasestumisvastased vahendid · Rasestumisvastased vahendid ja Suguühe ·
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Rasedus ja Sügoot · Sügoot ja Suguühe ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Rasedus ja Sperm · Sperm ja Suguühe ·
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Rasedus ja Sperma · Sperma ja Suguühe ·
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Rasedus ja Suguelundid · Suguühe ja Suguelundid ·
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rasedus ja Suguühe ühist
- Millised on sarnasused Rasedus ja Suguühe
Võrdlus Rasedus ja Suguühe
Rasedus on 123 suhted, samas Suguühe 109. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 7.76% = 18 / (123 + 109).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rasedus ja Suguühe. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: