Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Aldehüüdid, Aluselisus, Estrid, Glütserool, Hüdrogeenimine, Hüdrolüüs, Looduslikud värvained, Molekuli polaarsus, Oksüdatsioon, Rasvhapped, Rasvkude, Rääsumine, Süsinik, Seebistumine, Tahkis, Transrasvad, Vitamiinid.
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Rasvad ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Uus!!: Rasvad ja Aluselisus · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Rasvad ja Estrid · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Rasvad ja Glütserool · Näe rohkem »
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Uus!!: Rasvad ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Rasvad ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Looduslikud värvained
Looduslikud värvained on elusorganismides sisalduvad looduslikud värvilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse tekstiilile, nahale, puidule, paberile vm materjalile värvuse andmiseks.
Uus!!: Rasvad ja Looduslikud värvained · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Rasvad ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Rasvad ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Rasvad ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Rasvad ja Rasvkude · Näe rohkem »
Rääsumine
Rääsumine ehk räästumine on rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega.
Uus!!: Rasvad ja Rääsumine · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Rasvad ja Süsinik · Näe rohkem »
Seebistumine
Rasvade seebistumisel valmib glütseriin Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.
Uus!!: Rasvad ja Seebistumine · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Rasvad ja Tahkis · Näe rohkem »
Transrasvad
Transrasvad Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid.
Uus!!: Rasvad ja Transrasvad · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Rasvad ja Vitamiinid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rasv.
