Sarnasusi Relatiivsusteooria ja Suur Pauk
Relatiivsusteooria ja Suur Pauk on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aeg, Aegruum, Albert Einstein, Astronoomia, E = mc², Einsteini väljavõrrandid, Füüsika, Friedmanni võrrandid, Galaktika, Gravitatsioon, Kaugus, Kestus, Kiirus, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kvantgravitatsioon, Mass, Must auk, Osake, Osakestefüüsika standardmudel, Ruum, Sündmus, Seisumass, Täht (astronoomia), Teooria, Universum, Universumi paisumine, Valgus, Võrrand.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Relatiivsusteooria · Aatom ja Suur Pauk ·
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Relatiivsusteooria · Aeg ja Suur Pauk ·
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Aegruum ja Relatiivsusteooria · Aegruum ja Suur Pauk ·
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Albert Einstein ja Relatiivsusteooria · Albert Einstein ja Suur Pauk ·
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Astronoomia ja Relatiivsusteooria · Astronoomia ja Suur Pauk ·
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
E = mc² ja Relatiivsusteooria · E = mc² ja Suur Pauk ·
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Einsteini väljavõrrandid ja Relatiivsusteooria · Einsteini väljavõrrandid ja Suur Pauk ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Relatiivsusteooria · Füüsika ja Suur Pauk ·
Friedmanni võrrandid
Alexander Friedmann tuletas need võrrandid üldrelatiivsusteooriast 1920ndatel Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni.
Friedmanni võrrandid ja Relatiivsusteooria · Friedmanni võrrandid ja Suur Pauk ·
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Galaktika ja Relatiivsusteooria · Galaktika ja Suur Pauk ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Gravitatsioon ja Relatiivsusteooria · Gravitatsioon ja Suur Pauk ·
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Kaugus ja Relatiivsusteooria · Kaugus ja Suur Pauk ·
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Kestus ja Relatiivsusteooria · Kestus ja Suur Pauk ·
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Kiirus ja Relatiivsusteooria · Kiirus ja Suur Pauk ·
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Kosmoloogia ja Relatiivsusteooria · Kosmoloogia ja Suur Pauk ·
Kosmoloogiline konstant
Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).
Kosmoloogiline konstant ja Relatiivsusteooria · Kosmoloogiline konstant ja Suur Pauk ·
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Kvantgravitatsioon ja Relatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon ja Suur Pauk ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Mass ja Relatiivsusteooria · Mass ja Suur Pauk ·
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Must auk ja Relatiivsusteooria · Must auk ja Suur Pauk ·
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Osake ja Relatiivsusteooria · Osake ja Suur Pauk ·
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Osakestefüüsika standardmudel ja Relatiivsusteooria · Osakestefüüsika standardmudel ja Suur Pauk ·
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Relatiivsusteooria ja Ruum · Ruum ja Suur Pauk ·
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Relatiivsusteooria ja Sündmus · Sündmus ja Suur Pauk ·
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Relatiivsusteooria ja Seisumass · Seisumass ja Suur Pauk ·
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Relatiivsusteooria ja Täht (astronoomia) · Suur Pauk ja Täht (astronoomia) ·
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Relatiivsusteooria ja Teooria · Suur Pauk ja Teooria ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Relatiivsusteooria ja Universum · Suur Pauk ja Universum ·
Universumi paisumine
Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.
Relatiivsusteooria ja Universumi paisumine · Suur Pauk ja Universumi paisumine ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Relatiivsusteooria ja Valgus · Suur Pauk ja Valgus ·
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Relatiivsusteooria ja Suur Pauk ühist
- Millised on sarnasused Relatiivsusteooria ja Suur Pauk
Võrdlus Relatiivsusteooria ja Suur Pauk
Relatiivsusteooria on 116 suhted, samas Suur Pauk 150. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 11.28% = 30 / (116 + 150).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Relatiivsusteooria ja Suur Pauk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: