Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu
Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu on 37 ühist asja (Unioonpeedia): Cēsis, Daugava, Eesti, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kristlus, Kulmi piiskopkond, Kuralased, Kuramaa, Läti, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Omavalitsus, Paavst, Pihkva, Połack, Poola kuningas, Preisimaa, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Semgalid, Slaavlased, Valgevene, ..., Vana-Liivimaa, Vene-Poola sõda (1562–1582), Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Zygmunt II August, 15. sajand. Laienda indeks (7 rohkem) »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Leedu suurvürstiriik · Cēsis ja Riia ajalugu ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Leedu suurvürstiriik · Daugava ja Riia ajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Leedu suurvürstiriik · Eesti ja Riia ajalugu ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik · Katoliiklus ja Riia ajalugu ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu suurvürstiriik · Katoliku kirik ja Riia ajalugu ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Leedu suurvürstiriik · Kristlus ja Riia ajalugu ·
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Kulmi piiskopkond ja Leedu suurvürstiriik · Kulmi piiskopkond ja Riia ajalugu ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Leedu suurvürstiriik · Kuralased ja Riia ajalugu ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Leedu suurvürstiriik · Kuramaa ja Riia ajalugu ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Leedu suurvürstiriik · Läti ja Riia ajalugu ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Riia ajalugu ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Riia ajalugu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riia ajalugu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Leedu suurvürstiriik ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Riia ajalugu ·
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Leedu suurvürstiriik ja Omavalitsus · Omavalitsus ja Riia ajalugu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Leedu suurvürstiriik ja Paavst · Paavst ja Riia ajalugu ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Leedu suurvürstiriik ja Pihkva · Pihkva ja Riia ajalugu ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürstiriik ja Połack · Połack ja Riia ajalugu ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Riia ajalugu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa · Preisimaa ja Riia ajalugu ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Leedu suurvürstiriik ja Riia · Riia ja Riia ajalugu ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskop · Riia ajalugu ja Riia peapiiskop ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Leedu suurvürstiriik ja Riia peapiiskopkond · Riia ajalugu ja Riia peapiiskopkond ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita · Riia ajalugu ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu · Riia ajalugu ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu kõrgmeister · Riia ajalugu ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Leedu suurvürstiriik ja Semgalid · Riia ajalugu ja Semgalid ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Leedu suurvürstiriik ja Slaavlased · Riia ajalugu ja Slaavlased ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu suurvürstiriik ja Valgevene · Riia ajalugu ja Valgevene ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Leedu suurvürstiriik ja Vana-Liivimaa · Riia ajalugu ja Vana-Liivimaa ·
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Leedu suurvürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Riia ajalugu ja Vene-Poola sõda (1562–1582) ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa · Riia ajalugu ja Venemaa ·
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa keiser · Riia ajalugu ja Venemaa keiser ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik · Riia ajalugu ja Venemaa Keisririik ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt II August · Riia ajalugu ja Zygmunt II August ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 15. sajand ja Riia ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Riia ajalugu 426. Kuna neil ühist 37, Jaccard indeks on 4.64% = 37 / (372 + 426).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Riia ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: