Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riia kubermang ja Võnnu kreis
Riia kubermang ja Võnnu kreis on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Aizkraukle kihelkond, Aluliina kihelkond, Apekalnsi kihelkond, Aumeistri kihelkond, Ļaudona kihelkond, Ērgļi-Ogre kihelkond, Ēvele kihelkond, Āraiši kihelkond, Bērzaune kihelkond, Cesvaine kihelkond, Daugava, Dzērbene kihelkond, Gulbene kihelkond, Härgmäe kihelkond, Jaunpiebalga kihelkond, Jaunpilsi kihelkond, Kalsnava kihelkond, Katariina II, Koivaliina kihelkond, Koknese kihelkond, Kuramaa hertsogiriik, Lazdona kihelkond, Liepmuiža kihelkond, Liezēre kihelkond, Liivimaa kubermang, Luke kihelkond, Madliena kihelkond, Nītaure kihelkond, Pärnu kreis, Rauna kihelkond, ..., Riia asehaldurkond, Riia kreis, Skujene kihelkond, Smiltene kihelkond, Tartu kreis, Tirza kihelkond, Trikāta kihelkond, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Vecpiebalga kihelkond, Vestiena kihelkond. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aizkraukle kihelkond
Aizkraukle kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ascheraden) oli haldusüksus Võnnu, Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Ilūkste kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Aizkraukle kihelkond ja Riia kubermang · Aizkraukle kihelkond ja Võnnu kreis ·
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Aluliina kihelkond ja Riia kubermang · Aluliina kihelkond ja Võnnu kreis ·
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Apekalnsi kihelkond ja Riia kubermang · Apekalnsi kihelkond ja Võnnu kreis ·
Aumeistri kihelkond
Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Aumeistri kihelkond ja Riia kubermang · Aumeistri kihelkond ja Võnnu kreis ·
Ļaudona kihelkond
Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Ļaudona kihelkond · Võnnu kreis ja Ļaudona kihelkond ·
Ērgļi-Ogre kihelkond
Ērgļi-Ogre kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Erlaa-Ogershof, läti keeles Ērgļu-Ogres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Ērgļi-Ogre kihelkond · Võnnu kreis ja Ērgļi-Ogre kihelkond ·
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Riia kubermang ja Ēvele kihelkond · Võnnu kreis ja Ēvele kihelkond ·
Āraiši kihelkond
Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Āraiši kihelkond · Võnnu kreis ja Āraiši kihelkond ·
Bērzaune kihelkond
Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Bērzaune kihelkond ja Riia kubermang · Bērzaune kihelkond ja Võnnu kreis ·
Cesvaine kihelkond
Cesvaine kihelkond (saksa keeles Sesswegen Kirchspiel, läti keeles Cesvaines draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Cesvaine kihelkond ja Riia kubermang · Cesvaine kihelkond ja Võnnu kreis ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Riia kubermang · Daugava ja Võnnu kreis ·
Dzērbene kihelkond
Dzērbene kihelkond, ka Dzērbene-Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Dzērbene kihelkond ja Riia kubermang · Dzērbene kihelkond ja Võnnu kreis ·
Gulbene kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.
Gulbene kihelkond ja Riia kubermang · Gulbene kihelkond ja Võnnu kreis ·
Härgmäe kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Härgmäe kihelkond ja Riia kubermang · Härgmäe kihelkond ja Võnnu kreis ·
Jaunpiebalga kihelkond
Jaunpiebalga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neu-Pebalg, varem Neuhof) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Jaunpiebalga kihelkond ja Riia kubermang · Jaunpiebalga kihelkond ja Võnnu kreis ·
Jaunpilsi kihelkond
Jaunpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg, Neuenburg) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Tukumsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Jaunpilsi kihelkond ja Riia kubermang · Jaunpilsi kihelkond ja Võnnu kreis ·
Kalsnava kihelkond
Kalsnava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kalzenau, läti keeles Kalsnavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Kalsnava kihelkond ja Riia kubermang · Kalsnava kihelkond ja Võnnu kreis ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Riia kubermang · Katariina II ja Võnnu kreis ·
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Koivaliina kihelkond ja Riia kubermang · Koivaliina kihelkond ja Võnnu kreis ·
Koknese kihelkond
Koknese kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kokenhusen) oli haldusüksus Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.
Koknese kihelkond ja Riia kubermang · Koknese kihelkond ja Võnnu kreis ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Riia kubermang · Kuramaa hertsogiriik ja Võnnu kreis ·
Lazdona kihelkond
Lazdona kihelkond (saksa keeles Lasdohns Kirchspiel, läti keeles Lazdonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Lazdona kihelkond ja Riia kubermang · Lazdona kihelkond ja Võnnu kreis ·
Liepmuiža kihelkond
Liepmuiža kihelkond, ka Liepkalne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Linden, läti keeles Liepmuižas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu kreisis.
Liepmuiža kihelkond ja Riia kubermang · Liepmuiža kihelkond ja Võnnu kreis ·
Liezēre kihelkond
Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Liezēre kihelkond ja Riia kubermang · Liezēre kihelkond ja Võnnu kreis ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermang ja Riia kubermang · Liivimaa kubermang ja Võnnu kreis ·
Luke kihelkond
Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Luke kihelkond ja Riia kubermang · Luke kihelkond ja Võnnu kreis ·
Madliena kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Madliena kihelkond ja Riia kubermang · Madliena kihelkond ja Võnnu kreis ·
Nītaure kihelkond
Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.
Nītaure kihelkond ja Riia kubermang · Nītaure kihelkond ja Võnnu kreis ·
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Pärnu kreis ja Riia kubermang · Pärnu kreis ja Võnnu kreis ·
Rauna kihelkond
Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Rauna kihelkond ja Riia kubermang · Rauna kihelkond ja Võnnu kreis ·
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Riia asehaldurkond ja Riia kubermang · Riia asehaldurkond ja Võnnu kreis ·
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia kreis ja Riia kubermang · Riia kreis ja Võnnu kreis ·
Skujene kihelkond
Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Skujene kihelkond · Skujene kihelkond ja Võnnu kreis ·
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Riia kubermang ja Smiltene kihelkond · Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis ·
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Riia kubermang ja Tartu kreis · Tartu kreis ja Võnnu kreis ·
Tirza kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Tirza kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tirsen, läti keeles Tirzas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Riia kubermang ja Tirza kihelkond · Tirza kihelkond ja Võnnu kreis ·
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Riia kubermang ja Trikāta kihelkond · Trikāta kihelkond ja Võnnu kreis ·
Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)
Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis) · Võnnu kihelkond (Võnnu kreis) ja Võnnu kreis ·
Vecpiebalga kihelkond
Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Vecpiebalga kihelkond · Võnnu kreis ja Vecpiebalga kihelkond ·
Vestiena kihelkond
Vestiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Festen) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Riia kubermang ja Vestiena kihelkond · Võnnu kreis ja Vestiena kihelkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia kubermang ja Võnnu kreis ühist
- Millised on sarnasused Riia kubermang ja Võnnu kreis
Võrdlus Riia kubermang ja Võnnu kreis
Riia kubermang on 138 suhted, samas Võnnu kreis 83. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 18.10% = 40 / (138 + 83).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia kubermang ja Võnnu kreis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
