Sarnasusi Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus
Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Daugava, Enn Tarvel, Latgalid, Läti, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Richard Kleis.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond · Albert (Riia piiskop) ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Riia peapiiskopkond · Daugava ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Riia peapiiskopkond · Enn Tarvel ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Riia peapiiskopkond · Latgalid ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Riia peapiiskopkond · Läti ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ordu ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Liivlased ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Richard Kleis ja Riia peapiiskopkond · Richard Kleis ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus ühist
- Millised on sarnasused Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus
Võrdlus Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus
Riia peapiiskopkond on 108 suhted, samas Sēlpilsi muinaslinnus 21. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 7.75% = 10 / (108 + 21).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: