Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop

Riia peapiiskopkond vs. Tallinna piiskop

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas. Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.

Sarnasusi Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop

Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Liivimaa ordu, Lundi peapiiskopkond, Mõõgavendade ordu, Paavst, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Tallinna piiskopkond, 15. sajand, 16. sajand.

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ordu ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Lundi peapiiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Lundi peapiiskopkond ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Paavst ja Riia peapiiskopkond · Paavst ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Riia peapiiskop ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskop ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskopkond · Tallinna piiskop ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Riia peapiiskopkond · 15. sajand ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

16. sajand

16.

16. sajand ja Riia peapiiskopkond · 16. sajand ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop

Riia peapiiskopkond on 108 suhted, samas Tallinna piiskop 37. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 6.21% = 9 / (108 + 37).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskop. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »