Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop
Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Bremeni peapiiskopkond, Ermlandi piiskopkond, Ikšķile, Katoliku kirik, Kulmi piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Paavst, Peapiiskop, Piiskopkond, Pomesaania piiskopkond, Preisimaa, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Saksa ordu, Samlandi piiskopkond, Stift, Tartu piiskopkond, Wilhelm von Hohenzollern.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond · Albert (Riia piiskop) ja Vürstlik piiskop ·
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Bremeni peapiiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Bremeni peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Ermlandi piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Ermlandi piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Ikšķile ja Riia peapiiskopkond · Ikšķile ja Vürstlik piiskop ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Riia peapiiskopkond · Katoliku kirik ja Vürstlik piiskop ·
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Kulmi piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Kulmi piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Kuramaa piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Liivi sõda ja Vürstlik piiskop ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ja Vürstlik piiskop ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ordu ja Vürstlik piiskop ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Vürstlik piiskop ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Riia peapiiskopkond · Paavst ja Vürstlik piiskop ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Peapiiskop ja Riia peapiiskopkond · Peapiiskop ja Vürstlik piiskop ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Pomesaania piiskopkond ja Riia peapiiskopkond · Pomesaania piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Preisimaa ja Riia peapiiskopkond · Preisimaa ja Vürstlik piiskop ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Riia peapiiskopkond ja Saksa keel · Saksa keel ja Vürstlik piiskop ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vürstlik piiskop ·
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Riia peapiiskopkond ja Samlandi piiskopkond · Samlandi piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Riia peapiiskopkond ja Stift · Stift ja Vürstlik piiskop ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Riia peapiiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Vürstlik piiskop ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop ühist
- Millised on sarnasused Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop
Võrdlus Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop
Riia peapiiskopkond on 108 suhted, samas Vürstlik piiskop 187. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.80% = 23 / (108 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riia peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
