Sarnasusi Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Reini-Vestfaali ringkond, Augsburg, Švaabi ringkond, Badeni kuurvürstkond, Besançon, Brandenburgi mark, Burgundia kuningriik, Frangimaa ringkond, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich I Linnupüüdja, Hertsog, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl IV, Karl V, Karolingide impeerium, Köln, Kölni kuurvürstkond, Keisririigi ringkonnad, Krahv, Kuurvürst, Lübecki piiskopkond, Mainzi kuurvürstkond, Osnabrücki piiskopkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Philipp (Saksa kuningas), Prantsusmaa Esimene Vabariik, Reformatsioon, Regensburg, Riigivürst, Saksa ordu, ..., Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Salzburgi kuurvürstkond, Salzburgi peapiiskopkond, Trieri kuurvürstkond, Vaba riigilinn, Vaba riigilinn Besançon, Vestfaali hertsogkond, Worms, 1356. aasta kuldbulla. Laienda indeks (13 rohkem) »
Alam-Reini-Vestfaali ringkond
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond.
Alam-Reini-Vestfaali ringkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Alam-Reini-Vestfaali ringkond ja Vürstlik piiskop ·
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Augsburg ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Augsburg ja Vürstlik piiskop ·
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Švaabi ringkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Švaabi ringkond ja Vürstlik piiskop ·
Badeni kuurvürstkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.
Badeni kuurvürstkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Badeni kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Besançon
Besançon on linn Prantsusmaal, Bourgogne-Franche-Comté piirkonna ja Doubs' departemangu keskus.
Besançon ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Besançon ja Vürstlik piiskop ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Brandenburgi mark ja Vürstlik piiskop ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Burgundia kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Frangimaa ringkond
Frangimaa ringkond 16. sajandi alguses. lõpetamist. keisrivägedega. Frangimaa ringkond (saksa Fränkischer Reichskreis) oli 1500.
Frangimaa ringkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Frangimaa ringkond ja Vürstlik piiskop ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Heinrich I Linnupüüdja ja Vürstlik piiskop ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hertsog ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Hertsog ja Vürstlik piiskop ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Vürstlik piiskop ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Karl IV ja Vürstlik piiskop ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Karl V ja Vürstlik piiskop ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Karolingide impeerium ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Karolingide impeerium ja Vürstlik piiskop ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Köln ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Köln ja Vürstlik piiskop ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Kölni kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Keisririigi ringkonnad ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Keisririigi ringkonnad ja Vürstlik piiskop ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Krahv ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Krahv ja Vürstlik piiskop ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Kuurvürst ja Vürstlik piiskop ·
Lübecki piiskopkond
Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803.
Lübecki piiskopkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Lübecki piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Mainzi kuurvürstkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Mainzi kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Osnabrücki piiskopkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Osnabrücki piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Philipp (Saksa kuningas) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Philipp (Saksa kuningas) ja Vürstlik piiskop ·
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Prantsusmaa Esimene Vabariik ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Prantsusmaa Esimene Vabariik ja Vürstlik piiskop ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Reformatsioon ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Reformatsioon ja Vürstlik piiskop ·
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Regensburg ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Regensburg ja Vürstlik piiskop ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Riigivürst · Riigivürst ja Vürstlik piiskop ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vürstlik piiskop ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vürstlik piiskop ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksamaa mediatisatsioon · Saksamaa mediatisatsioon ja Vürstlik piiskop ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksimaa hertsogiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa kuurvürstiriik ja Vürstlik piiskop ·
Salzburgi kuurvürstkond
Salzburgi kuurvürstkond (saksa: Kurfürstentum Salzburg või Kursalzburg), vahetevahel ka Salzburgi suurhertsogkond, oli aastatel 1803–1805 Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond, vürstliku Salzburgi peapiiskopkonna lühiealine järglasriik.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Salzburgi kuurvürstkond · Salzburgi kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Salzburgi peapiiskopkond · Salzburgi peapiiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Trieri kuurvürstkond · Trieri kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vaba riigilinn · Vürstlik piiskop ja Vaba riigilinn ·
Vaba riigilinn Besançon
Vaba riigilinn Besançon oli omavalitsusega linn Saksa-Rooma riigis.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vaba riigilinn Besançon · Vürstlik piiskop ja Vaba riigilinn Besançon ·
Vestfaali hertsogkond
Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vestfaali hertsogkond · Vürstlik piiskop ja Vestfaali hertsogkond ·
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Worms · Vürstlik piiskop ja Worms ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · 1356. aasta kuldbulla ja Vürstlik piiskop ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop ühist
- Millised on sarnasused Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop
Võrdlus Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop
Riigipäev (Saksa-Rooma riik) on 152 suhted, samas Vürstlik piiskop 187. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 12.68% = 43 / (152 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Vürstlik piiskop. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: