Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rinnapiim ja Valgud
Rinnapiim ja Valgud on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Arginiin, Ensüüm, Fenüülalaniin, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metioniin, Rakk, Sahhariidid, Tsüsteiin, Valiin, Vesinikeksponent, Viirused.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Rinnapiim · Aminohapped ja Valgud ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Rinnapiim · Arginiin ja Valgud ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Rinnapiim · Ensüüm ja Valgud ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Rinnapiim · Fenüülalaniin ja Valgud ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Lüsiin ja Rinnapiim · Lüsiin ja Valgud ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Leutsiin ja Rinnapiim · Leutsiin ja Valgud ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Rinnapiim · Lipiidid ja Valgud ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Metioniin ja Rinnapiim · Metioniin ja Valgud ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Rakk ja Rinnapiim · Rakk ja Valgud ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Rinnapiim ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Valgud ·
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Rinnapiim ja Tsüsteiin · Tsüsteiin ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Rinnapiim ja Valiin · Valgud ja Valiin ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Rinnapiim ja Vesinikeksponent · Valgud ja Vesinikeksponent ·
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rinnapiim ja Valgud ühist
- Millised on sarnasused Rinnapiim ja Valgud
Võrdlus Rinnapiim ja Valgud
Rinnapiim on 90 suhted, samas Valgud 98. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 7.45% = 14 / (90 + 98).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rinnapiim ja Valgud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
