Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad

Ristisõjad vs. Rootsi-Novgorodi sõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Rootsi-Novgorodi sõjad olid seeria 12. sajandil ja 13. sajandil toimunud konflikte Novgorodi vabariigi ja keskaegse Rootsi vahel.

Sarnasusi Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad

Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Bütsants, Birger jarl, Eesti, Kiievi-Vene, Konstantinoopol, Läänemeri, Norra, Olav II Haraldsson, Paavst, Põhja-Euroopa, Ristisõjad, Rootsi, Veliki Novgorod, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand.

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Ristisõjad · Bütsants ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.

Birger jarl ja Ristisõjad · Birger jarl ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Eesti ja Ristisõjad · Eesti ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Kiievi-Vene ja Ristisõjad · Kiievi-Vene ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Konstantinoopol ja Ristisõjad · Konstantinoopol ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Läänemeri ja Ristisõjad · Läänemeri ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Norra ja Ristisõjad · Norra ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Olav II Haraldsson ja Ristisõjad · Olav II Haraldsson ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Paavst ja Ristisõjad · Paavst ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Põhja-Euroopa ja Ristisõjad · Põhja-Euroopa ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Ristisõjad ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Ristisõjad ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Ristisõjad ja Veliki Novgorod · Rootsi-Novgorodi sõjad ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

11. sajand

11.

11. sajand ja Ristisõjad · 11. sajand ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

12. sajand

12.

12. sajand ja Ristisõjad · 12. sajand ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Ristisõjad · 13. sajand ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad

Ristisõjad on 235 suhted, samas Rootsi-Novgorodi sõjad 86. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 4.98% = 16 / (235 + 86).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ristisõjad ja Rootsi-Novgorodi sõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »