235 suhted: Aasia, Abbassiidide kalifaat, Albert (Riia piiskop), Aleppo, Ameerika Ühendriigid, Anatoolia, Anders Sunesen, Anglosaksi Inglismaa, Ansgar, Antakya, Araabia, Astronoomia, Üheksas ristisõda, Bütsants, Birger jarl, Bouillon, Clemens III, Clermont-Ferrand, Dalmaatsia, Eesti, Eestlased, Egeuse meri, Egiptus, Ekskommunikatsioon, Ekspansioon, Esimene ristisõda, Eugenius III, Euroopa, Fatimiidid, Fatimiidide kalifaat, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Geopoliitika, Germaani mütoloogia, Godefroy de Bouillon, Harilik lina, Hauteville, Heinrich Lõvi, Honorius III, Horvaatia, Ida-Euroopa, Idakirik, Iirimaa, Imre, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Innocentius III, Iraagi sõda, ..., Islam, Island, Jäälahing, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningas, Jeruusalemma kuningriik, Jumal, Kašuubid, Kaheksas ristisõda, Kairo, Kanep, Karl Suur, Katarid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Ketserlus, Kiievi-Vene, Kirde-Euroopa, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Korfu, Krahv, Kreekakatoliku kirik, Kristlus, Kultuur, Kuralased, Kuues ristisõda, Ladina keel, Ladina keisririik, Latgalid, Lääne-Euroopa, Läänemeri, Lähis-Ida, Legaat, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Louis VII, Lundi peapiiskopkond, Maarjamaa, Magdeburgi peapiiskopkond, Mai, Malta, Malta ordu, Mamelukid, Matemaatika, Mõõgavendade ordu, Misjon, Musliin, Muslim, Nūr ad-Dīn, Neljas ristisõda, Nikaia keisririik, Normandia, Normannid, Norra, Northumbria, Olav II Haraldsson, Ordu, Paavst, Paber, Paganlus, Palestiina, Palverännak, Paschalis II, Patt, Püha maa, Põhja-Aafrika, Põhja-Euroopa, Põhjala, Põhjala ristisõjad, Philippe II, Polaabid, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Preislased, Puuvill, Rüütel, Rügen, Rekonkista, Richard I, Riia peapiiskopkond, Riis, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Roger I, Rooma, Rootsi, Rootsi kuningas, Saarlased, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Saladin, Samet, Saratseenid, Süüria, Seitsmes ristisõda, Seldžukid, Siid, Sitsiilia, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Soomlased, Suhkruroog, Sultan, Sunniidid, Suur kirikulõhe, Svealased, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Türgi, Teine ristisõda, Theodoros I Laskaris, Toulouse'i krahvkond, Trabzon, Ungari, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Urbanus II, Usund, Vahemeri, Valdemar I, Vana-Liivimaa, Vasallriik, Väike-Aasia, Veliki Novgorod, Vendid, Veneetsia, Viies ristisõda, Viikingid, Zadar, 1000, 1001, 1054, 1095, 1099, 11. sajand, 1104, 1113, 1124, 1152, 1154, 1164, 1187, 1198, 1199, 12. sajand, 1201, 1202, 1203, 1204, 1205, 1207, 1208, 1217, 1218, 1221, 1261, 1291, 13. aprill, 13. sajand, 15. jaanuar, 15. juuli, 25. märts, 27. november, 5. sajand, 6. sajand, 7. sajand, 865, 960, 966, 968, 988, 996. Laienda indeks (185 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Ristisõjad ja Aasia · Näe rohkem »
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Uus!!: Ristisõjad ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Ristisõjad ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Aleppo · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Ristisõjad ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Ristisõjad ja Anatoolia · Näe rohkem »
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Uus!!: Ristisõjad ja Anders Sunesen · Näe rohkem »
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Uus!!: Ristisõjad ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »
Ansgar
Püha Ansgari kuju Hamburgis Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Ristisõjad ja Ansgar · Näe rohkem »
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Antakya · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Ristisõjad ja Araabia · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Ristisõjad ja Astronoomia · Näe rohkem »
Üheksas ristisõda
Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada püha maad.
Uus!!: Ristisõjad ja Üheksas ristisõda · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Ristisõjad ja Bütsants · Näe rohkem »
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Uus!!: Ristisõjad ja Birger jarl · Näe rohkem »
Bouillon
Bouillon on linn Belgias Valloonias, Bouilloni valla keskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Bouillon · Näe rohkem »
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Uus!!: Ristisõjad ja Clemens III · Näe rohkem »
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Clermont-Ferrand · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Ristisõjad ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Eesti · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Ristisõjad ja Eestlased · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Ristisõjad ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Ristisõjad ja Egiptus · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Ristisõjad ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Ekspansioon
Ekspansioon (ladina keeles sõnast expānsio 'lainemine, levimine') on mingi riigi poolt uu(t)e territooriumi(de) vallutamist või oma senise territooriumi laiendamist naabrite arvel.
Uus!!: Ristisõjad ja Ekspansioon · Näe rohkem »
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Uus!!: Ristisõjad ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »
Eugenius III
Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.
Uus!!: Ristisõjad ja Eugenius III · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Ristisõjad ja Euroopa · Näe rohkem »
Fatimiidid
Fatimiidide kalifaadi suurim ulatus aastal 969 Fatimiidid ehk Fatimiidide dünastia oli Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas aastatel 909–1171 Fatimiidide kalifaati valitsenud dünastia.
Uus!!: Ristisõjad ja Fatimiidid · Näe rohkem »
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Uus!!: Ristisõjad ja Fatimiidide kalifaat · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Ristisõjad ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Ristisõjad ja Frangid · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Ristisõjad ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Geopoliitika
Geopoliitika (kr; ka poliitiline geograafia) on poliitiline õpetus maailma mõtestamisest mõjusfääride ehk "suurruumide" mõistetes.
Uus!!: Ristisõjad ja Geopoliitika · Näe rohkem »
Germaani mütoloogia
Germaanlased uskusid paljudesse jumalatesse; nende usund oli polüteistlik.
Uus!!: Ristisõjad ja Germaani mütoloogia · Näe rohkem »
Godefroy de Bouillon
Bouilloni Godefroy (prantsuse keeles Godefroy de Bouillon, hollandi keeles Godfried van Bouillon, saksa keeles Gottfried von Bouillon,; sündinud 18. september 1060 Prantsusmaa Kuningriigis, surnund 18. juuli 1100 Jeruusalemma kuningriigis) oli Esimese ristisõja üks juhte aastast 1096 kuni selle lõppemiseni 1099.
Uus!!: Ristisõjad ja Godefroy de Bouillon · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Ristisõjad ja Harilik lina · Näe rohkem »
Hauteville
Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.
Uus!!: Ristisõjad ja Hauteville · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Ristisõjad ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Uus!!: Ristisõjad ja Honorius III · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Ristisõjad ja Horvaatia · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Ristisõjad ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Idakirik
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Uus!!: Ristisõjad ja Idakirik · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Ristisõjad ja Iirimaa · Näe rohkem »
Imre
Imre Imre (ka Imre I; ungari keeles I. Imre; 1174–1204) oli Ungari kuningas (1196–1204) ja Serbia kuningas (1203–1204).
Uus!!: Ristisõjad ja Imre · Näe rohkem »
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Uus!!: Ristisõjad ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Ristisõjad ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Ristisõjad ja Innocentius III · Näe rohkem »
Iraagi sõda
Apache'i helikopteri tegevus Iraagis Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.
Uus!!: Ristisõjad ja Iraagi sõda · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Ristisõjad ja Islam · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Ristisõjad ja Island · Näe rohkem »
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Uus!!: Ristisõjad ja Jäälahing · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Ristisõjad ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
Jeruusalemma kuningas
Jeruusalemma kuningas oli Jeruusalemma kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1100–1291.
Uus!!: Ristisõjad ja Jeruusalemma kuningas · Näe rohkem »
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Uus!!: Ristisõjad ja Jeruusalemma kuningriik · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Ristisõjad ja Jumal · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Ristisõjad ja Kašuubid · Näe rohkem »
Kaheksas ristisõda
Kaheksas ristisõda oli sõda, mida alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX aastal 1270 Põhja-Aafrikas.
Uus!!: Ristisõjad ja Kaheksas ristisõda · Näe rohkem »
Kairo
Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.
Uus!!: Ristisõjad ja Kairo · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Ristisõjad ja Kanep · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Ristisõjad ja Karl Suur · Näe rohkem »
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Uus!!: Ristisõjad ja Katarid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Ristisõjad ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Ristisõjad ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Ristisõjad ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Ristisõjad ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirde-Euroopa
Kaart Kirde-Euroopa on kirdes asuvate Euroopa osade territoriaalne mõiste, mis on vastavalt kontekstile määratletud erinevalt.
Uus!!: Ristisõjad ja Kirde-Euroopa · Näe rohkem »
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Uus!!: Ristisõjad ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Ristisõjad ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Uus!!: Ristisõjad ja Korfu · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Ristisõjad ja Krahv · Näe rohkem »
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Uus!!: Ristisõjad ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Ristisõjad ja Kristlus · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Ristisõjad ja Kultuur · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Ristisõjad ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuues ristisõda
Kuues ristisõda on ristisõda, mis toimus aastatel 1228–1229, seitse aastat pärast eelmist ristisõda.
Uus!!: Ristisõjad ja Kuues ristisõda · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ristisõjad ja Ladina keel · Näe rohkem »
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Uus!!: Ristisõjad ja Ladina keisririik · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Ristisõjad ja Latgalid · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Ristisõjad ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Ristisõjad ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Ristisõjad ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Ristisõjad ja Legaat · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Ristisõjad ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Ristisõjad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Ristisõjad ja Liivlased · Näe rohkem »
Louis VII
Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.
Uus!!: Ristisõjad ja Louis VII · Näe rohkem »
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Uus!!: Ristisõjad ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Maarjamaa
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.
Uus!!: Ristisõjad ja Maarjamaa · Näe rohkem »
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Uus!!: Ristisõjad ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Ristisõjad ja Mai · Näe rohkem »
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Uus!!: Ristisõjad ja Malta · Näe rohkem »
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Uus!!: Ristisõjad ja Malta ordu · Näe rohkem »
Mamelukid
Mamelukid (araabia keeles مملوك mamlūk 'omand, valge ori') olid keskaegses Lähis-Idas orisõdurid, kellest Aijubiidide kalifaadis moodustus valitseja kaardivägi.
Uus!!: Ristisõjad ja Mamelukid · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Ristisõjad ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Ristisõjad ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Ristisõjad ja Misjon · Näe rohkem »
Musliin
Musliin (prantsuse keeles la mousseline, itaalia keeles la mussolina) on labases siduses kootud hõre õhuline puuvillkangas, mida on mitmesuguses paksuses.
Uus!!: Ristisõjad ja Musliin · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Ristisõjad ja Muslim · Näe rohkem »
Nūr ad-Dīn
Nur ad-Din Nūr ad-Dīn Abū al-Qāsim Maḥmūd ibn ʿImād ad-Dīn Zengī, lühendatult Nur ad-Din (türgi keeles: Nureddin; araabia keeles: نور الدين, 'usu valgus'; veebruar 1118 – 15. mai 1174), oli türgi Zengiidide dünastia liige, kes valitses Seldžukkide riigi Süüria provintsi aastatel 1146–1174.
Uus!!: Ristisõjad ja Nūr ad-Dīn · Näe rohkem »
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Uus!!: Ristisõjad ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »
Nikaia keisririik
Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).
Uus!!: Ristisõjad ja Nikaia keisririik · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Ristisõjad ja Normandia · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Ristisõjad ja Normannid · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ristisõjad ja Norra · Näe rohkem »
Northumbria
Northumbria (ajalooliselt vanainglise Norþhymbra rīce, uusinglise Kingdom of Northumbria) oli keskaegne anglite kuningriik seal, kus nüüd on Põhja-Inglismaa ja Kagu-Šotimaa, saades seejärel krahvkonnaks ühendatud Inglismaa kuningriigis.
Uus!!: Ristisõjad ja Northumbria · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Ristisõjad ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Uus!!: Ristisõjad ja Ordu · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Ristisõjad ja Paavst · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Ristisõjad ja Paber · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Ristisõjad ja Paganlus · Näe rohkem »
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Uus!!: Ristisõjad ja Palestiina · Näe rohkem »
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Uus!!: Ristisõjad ja Palverännak · Näe rohkem »
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Uus!!: Ristisõjad ja Paschalis II · Näe rohkem »
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Uus!!: Ristisõjad ja Patt · Näe rohkem »
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Uus!!: Ristisõjad ja Püha maa · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Ristisõjad ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Ristisõjad ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjala
Põhja-Euroopa Põhjalaks nimetatakse poeetiliselt Põhjamaid või Põhja-Euroopat.
Uus!!: Ristisõjad ja Põhjala · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Ristisõjad ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Ristisõjad ja Philippe II · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Ristisõjad ja Polaabid · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Ristisõjad ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Ristisõjad ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Ristisõjad ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Ristisõjad ja Preislased · Näe rohkem »
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Uus!!: Ristisõjad ja Puuvill · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Ristisõjad ja Rüütel · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Ristisõjad ja Rügen · Näe rohkem »
Rekonkista
"Rekonkista lahing" Cantigas de Santa Maria maal Rekonkista (hispaania reconquista 'tagasivallutus') oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15.
Uus!!: Ristisõjad ja Rekonkista · Näe rohkem »
Richard I
Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa – 6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogkond) oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog.
Uus!!: Ristisõjad ja Richard I · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Ristisõjad ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Uus!!: Ristisõjad ja Riis · Näe rohkem »
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Uus!!: Ristisõjad ja Ristisõdijate riigid · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Ristisõjad ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Uus!!: Ristisõjad ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »
Roger I
Roger I Cerami lahingus (1063), kus ta oli võidukas 35 000 saratseeni vastu Roger I (u 1031...1040 – 22. juuni 1101), hüüdnimed Bosso ja Suur krahv, oli normanni Hauteville soost Sitsiilia krahv aastatel 1071–1101.
Uus!!: Ristisõjad ja Roger I · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Ristisõjad ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Ristisõjad ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Ristisõjad ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Uus!!: Ristisõjad ja Saarlased · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Ristisõjad ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Uus!!: Ristisõjad ja Saladin · Näe rohkem »
Samet
Austria keisri sametist mantel koos kuldtikanditega Samet (saksa sõnast Samt) on madala tiheda püstkarvastikuga puuvillane, siid-, villane või keemilisest kiudainest riie.
Uus!!: Ristisõjad ja Samet · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Ristisõjad ja Saratseenid · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Ristisõjad ja Süüria · Näe rohkem »
Seitsmes ristisõda
Seitsmes ristisõda toimus 1248–1254.
Uus!!: Ristisõjad ja Seitsmes ristisõda · Näe rohkem »
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Uus!!: Ristisõjad ja Seldžukid · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Ristisõjad ja Siid · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Ristisõjad ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Ristisõjad ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Uus!!: Ristisõjad ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Ristisõjad ja Soomlased · Näe rohkem »
Suhkruroog
Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Ristisõjad ja Suhkruroog · Näe rohkem »
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Uus!!: Ristisõjad ja Sultan · Näe rohkem »
Sunniidid
Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.
Uus!!: Ristisõjad ja Sunniidid · Näe rohkem »
Suur kirikulõhe
accessdate.
Uus!!: Ristisõjad ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Ristisõjad ja Svealased · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Ristisõjad ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Ristisõjad ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Ristisõjad ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Ristisõjad ja Türgi · Näe rohkem »
Teine ristisõda
Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.
Uus!!: Ristisõjad ja Teine ristisõda · Näe rohkem »
Theodoros I Laskaris
Theodoros I Laskaris, ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (Theodōros Komnēnos Laskaris); u 1175 – november 1221) oli esimene Nikaia keiser 1205.
Uus!!: Ristisõjad ja Theodoros I Laskaris · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Ristisõjad ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Trabzon
Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.
Uus!!: Ristisõjad ja Trabzon · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ristisõjad ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Uus!!: Ristisõjad ja Ungari kuningas · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Ristisõjad ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: Ristisõjad ja Urbanus II · Näe rohkem »
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Uus!!: Ristisõjad ja Usund · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Ristisõjad ja Vahemeri · Näe rohkem »
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Uus!!: Ristisõjad ja Valdemar I · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Ristisõjad ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Uus!!: Ristisõjad ja Vasallriik · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Ristisõjad ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Ristisõjad ja Vendid · Näe rohkem »
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Veneetsia · Näe rohkem »
Viies ristisõda
Viies ristisõda aastatel 1217–1221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja püha maa moslemitelt tagasi.
Uus!!: Ristisõjad ja Viies ristisõda · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Ristisõjad ja Viikingid · Näe rohkem »
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Uus!!: Ristisõjad ja Zadar · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Ristisõjad ja 1000 · Näe rohkem »
1001
1001.
Uus!!: Ristisõjad ja 1001 · Näe rohkem »
1054
1054.
Uus!!: Ristisõjad ja 1054 · Näe rohkem »
1095
1095.
Uus!!: Ristisõjad ja 1095 · Näe rohkem »
1099
1099.
Uus!!: Ristisõjad ja 1099 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Ristisõjad ja 11. sajand · Näe rohkem »
1104
1104.
Uus!!: Ristisõjad ja 1104 · Näe rohkem »
1113
1113.
Uus!!: Ristisõjad ja 1113 · Näe rohkem »
1124
1124.
Uus!!: Ristisõjad ja 1124 · Näe rohkem »
1152
1152.
Uus!!: Ristisõjad ja 1152 · Näe rohkem »
1154
1154.
Uus!!: Ristisõjad ja 1154 · Näe rohkem »
1164
1164.
Uus!!: Ristisõjad ja 1164 · Näe rohkem »
1187
1187.
Uus!!: Ristisõjad ja 1187 · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Ristisõjad ja 1198 · Näe rohkem »
1199
1199.
Uus!!: Ristisõjad ja 1199 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Ristisõjad ja 12. sajand · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Ristisõjad ja 1201 · Näe rohkem »
1202
1202.
Uus!!: Ristisõjad ja 1202 · Näe rohkem »
1203
1203.
Uus!!: Ristisõjad ja 1203 · Näe rohkem »
1204
1204.
Uus!!: Ristisõjad ja 1204 · Näe rohkem »
1205
1205.
Uus!!: Ristisõjad ja 1205 · Näe rohkem »
1207
1207.
Uus!!: Ristisõjad ja 1207 · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Ristisõjad ja 1208 · Näe rohkem »
1217
1217.
Uus!!: Ristisõjad ja 1217 · Näe rohkem »
1218
1218.
Uus!!: Ristisõjad ja 1218 · Näe rohkem »
1221
1221.
Uus!!: Ristisõjad ja 1221 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Ristisõjad ja 1261 · Näe rohkem »
1291
1291.
Uus!!: Ristisõjad ja 1291 · Näe rohkem »
13. aprill
13.
Uus!!: Ristisõjad ja 13. aprill · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Ristisõjad ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. jaanuar
15.
Uus!!: Ristisõjad ja 15. jaanuar · Näe rohkem »
15. juuli
15.
Uus!!: Ristisõjad ja 15. juuli · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Ristisõjad ja 25. märts · Näe rohkem »
27. november
27.
Uus!!: Ristisõjad ja 27. november · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Ristisõjad ja 5. sajand · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Ristisõjad ja 6. sajand · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Ristisõjad ja 7. sajand · Näe rohkem »
865
865.
Uus!!: Ristisõjad ja 865 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Ristisõjad ja 960 · Näe rohkem »
966
966.
Uus!!: Ristisõjad ja 966 · Näe rohkem »
968
968.
Uus!!: Ristisõjad ja 968 · Näe rohkem »
988
988.
Uus!!: Ristisõjad ja 988 · Näe rohkem »
996
996.
Uus!!: Ristisõjad ja 996 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ristiretk, Ristiretked, Ristisõda, Ristisõdalased, Ristisõdija, Ristisõdijad.