Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Romaani kunst vs. Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. Dimitri katedraal Vladimiris (vaade kagust) Vladimiri Dimitri katedraal (vene keeles Дмитриевский собор Dmitrijevski sobor) on kirik Venemaal Vladimiris, arhitektuurimälestis 12.

Sarnasusi Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Apsiid, Fresko, Kapiteel, Kuppel, Lääne-Euroopa, Piilar, Vikkel (arhitektuur).

Apsiid

Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.

Apsiid ja Romaani kunst · Apsiid ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Fresko

Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.

Fresko ja Romaani kunst · Fresko ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Kapiteel

Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse lootoskapiteel. 2 – Egiptuse Hathori kapiteel. 3 – Pärsia kapiteel. 4 – India konsoolkapiteel. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi kapiteel. 13, 14 – romaani kapiteelid. 15, 16 – gooti kapiteelid. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast "Larousse universel en 2 volumes: nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1" Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis Baroksed kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis Kapiteel Yarkandi mošees Kapiteel (ladina keeles capitelium 'peake' sõnast caput 'pea') on samba, piilari või pilastri ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes orderites paikneb samba tüvese ja talastiku vahel.

Kapiteel ja Romaani kunst · Kapiteel ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Kuppel

Rooma Peetri kiriku kuppel Kuppel on arhitektuurielement, mis kujutab endast õõnsat kera või muu sarnase pöördkeha ülemist poolt.

Kuppel ja Romaani kunst · Kuppel ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Lääne-Euroopa ja Romaani kunst · Lääne-Euroopa ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Piilar

Piilar (ladina pila, saksa Pfeiler) on mõiste, mida kasutatakse väljaspool klassikalist antiiki enamasti kandilise ristlõikega tugiposti kohta, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi.

Piilar ja Romaani kunst · Piilar ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Vikkel (arhitektuur)

Triumfikaarel Pariisis Vikkel on kolmnurkne pinna- või võlviosa kaarte vahel või täisnurkse raamistuse ja kaare vahel.

Romaani kunst ja Vikkel (arhitektuur) · Vikkel (arhitektuur) ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal

Romaani kunst on 108 suhted, samas Vladimiri Püha Dimitri katedraal 66. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 4.02% = 7 / (108 + 66).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Romaani kunst ja Vladimiri Püha Dimitri katedraal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »