Sisukord
113 suhted: Alamjooks, Antiigileksikon, Apenniini poolsaar, Arhitektuur, AS Roma, Aurelianus, Aurelianuse müür, Barbarid, Bütsants, Caracalla termid, Cognaci liiga sõda, Colosseum, Constantinus Suur, Daakia, Diplomaatia, Donato Bramante, Etruskid, Euroopa Liit, Fresko, Halduskeskus, Idagoodid, Itaalia, Itaalia keel, Itaalia sõjad, Itaalikud, Julius Caesar, Kapitoolium, Karl V, Kirik (pühakoda), Kirikuriik, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Kunst, Ladina keel, Latiinid, Lazio, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lõuna-Itaalia, Linnaosa, Lucius Cornelius Sulla, Magistraat, Michelangelo, Milano, Nero, Omavalitsus, Orjanduslik kord, Paavst, Pank, Pariis, ... Laienda indeks (63 rohkem) »
- UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Itaalias
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Vaata Rooma ja Alamjooks
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Vaata Rooma ja Antiigileksikon
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Rooma ja Apenniini poolsaar
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Vaata Rooma ja Arhitektuur
AS Roma
AS Roma (itaalia keeles Associazione Sportiva Roma) on Itaalia jalgpalliklubi, mis mängib riigi kõrgliigas Serie A. Klubi kodulinn on Rooma.
Vaata Rooma ja AS Roma
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).
Vaata Rooma ja Aurelianus
Aurelianuse müür
Osa Aurelianuse müürist Porta Ardeatina ja Porta San Sebastiano vahel. Muistse Rooma linna kaart, kus on esile tõstetud Aurelianuse müür (punaselt) ja selle väravad. 4. sajandil eKr ehitatud Serviuse müür on tähistatud sinisega Aurelianuse müür (itaalia keeles Mura aureliane) on keisrite Aurelianuse ja Probuse valitsemisajal aastatel 271 kuni 275 Roomas ehitatud linnamüür.
Vaata Rooma ja Aurelianuse müür
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Vaata Rooma ja Barbarid
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Rooma ja Bütsants
Caracalla termid
Caracalla termide varemed Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid.
Vaata Rooma ja Caracalla termid
Cognaci liiga sõda
Cognaci liiga sõda (1526–1530) oli XVI sajandi Itaalia sõdadest viies.
Vaata Rooma ja Cognaci liiga sõda
Colosseum
Colosseum päeval Colosseumi sisevaade Colosseum öösel Colosseum on suurim amfiteater Roomas.
Vaata Rooma ja Colosseum
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Rooma ja Constantinus Suur
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Vaata Rooma ja Daakia
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Vaata Rooma ja Diplomaatia
Donato Bramante
Donato Bramante Donato Bramante (Donato d'Angelo di Pascuccio) (u 1444 – 11. märts 1514) oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik.
Vaata Rooma ja Donato Bramante
Etruskid
Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Vaata Rooma ja Etruskid
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Rooma ja Euroopa Liit
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Vaata Rooma ja Fresko
Halduskeskus
Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.
Vaata Rooma ja Halduskeskus
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Rooma ja Idagoodid
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Rooma ja Itaalia
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Rooma ja Itaalia keel
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Vaata Rooma ja Itaalia sõjad
Itaalikud
Itaalikud olid 2. aastatuhandel eKr arvatavasti Alpide või Aadria mere tagant Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indoeuroopa hõimud.
Vaata Rooma ja Itaalikud
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Vaata Rooma ja Julius Caesar
Kapitoolium
Marcus Aureliuse ausammas Kapitooliumil Kapitoolium (ladina keeles mons Capitolinus ehk Capitolium) oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskusAntiigileksikon, 1.
Vaata Rooma ja Kapitoolium
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Rooma ja Karl V
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Rooma ja Kirik (pühakoda)
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Rooma ja Kirikuriik
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Rooma ja Konstantinoopol
Konsul (Vana-Rooma)
Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.
Vaata Rooma ja Konsul (Vana-Rooma)
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Rooma ja Kunst
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Rooma ja Ladina keel
Latiinid
Latiinid olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel.
Vaata Rooma ja Latiinid
Lazio
Lazio on maakond Kesk-Itaalia lääneosas Apenniinide ja Türreeni mere vahel.
Vaata Rooma ja Lazio
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Rooma ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Rooma ja Läänegoodid
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata Rooma ja Lõuna-Itaalia
Linnaosa
Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa.
Vaata Rooma ja Linnaosa
Lucius Cornelius Sulla
Lucius Cornelius Sulla (ka Sulla Felix 'Sulla õnnelik'; mõnikord kirjutatakse kujul Sylla; 138 eKr – 78 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja väejuht.
Vaata Rooma ja Lucius Cornelius Sulla
Magistraat
Magistraat oli kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal.
Vaata Rooma ja Magistraat
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Vaata Rooma ja Michelangelo
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Rooma ja Milano
Nero
Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus; 15. detsember 37 – 9. juuni 68) oli Vana-Rooma keiser 13.
Vaata Rooma ja Nero
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Vaata Rooma ja Omavalitsus
Orjanduslik kord
Orjanduslik kord on marksistliku teooria järgi ühiskonnakord, mis põhineb seadustatud orjusel.
Vaata Rooma ja Orjanduslik kord
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Rooma ja Paavst
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Vaata Rooma ja Pank
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Rooma ja Pariis
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Vaata Rooma ja Patriits
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Vaata Rooma ja Paulus
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Vaata Rooma ja Põhja-Itaalia
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Rooma ja Pealinn
Pinakoteek
Milanos asuv Brera pinakoteek Pinakoteek (kreeka keeles πινακοθήκη) oli pildigalerii kas Vanas Kreekas või Vanas Roomas.
Vaata Rooma ja Pinakoteek
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Rooma ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Purskkaev
Purskkaev Tartu Ülikooli raamatukogu esisel väljakul Samye Lingis 2009. aastal Purskkaev ehk fontään on arhitektuuriline vesirajatis, millest purskab välja üks või mitu veejuga, et tekitada dekoratiivset mõju.
Vaata Rooma ja Purskkaev
Puunia sõjad
Puunia sõdadeks nimetatakse kolme sõda, mis peeti aastatel 264–146 eKr Kartaago ja Rooma vahel.
Vaata Rooma ja Puunia sõjad
Raffael
Raffaeli autoportree "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre) Raffael (kodanikunimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino – 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt.
Vaata Rooma ja Raffael
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Rooma ja Ravenna
Remus
Remus on vanarooma mütoloogias Romuluse kaksikvend.
Vaata Rooma ja Remus
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Rooma ja Renessanss
Romulus
''Lupa Capitolina'', emahunt imetab Romulust ja Remust, detail. Pronks. Etruski skulptuur, 5. sajand eKr. Kaksikud on 15. sajandi lisandus. Romulus ja Remus Peter Paul Rubensi maalil (1615-16). Romulus (24. märts 771 eKr Alba LongaEutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
Vaata Rooma ja Romulus
Rooma Centocelle lennujaam
Rooma Centocelle lennujaam, ka Centocelle lennujaam, on lennujaam Itaalias Lazio maakonnas, 5 kilomeetrit Rooma keskusest kagus.
Vaata Rooma ja Rooma Centocelle lennujaam
Rooma foorum
Ajalooline foto Rooma foorumist aastast 1880 Rooma foorum (ladina keeles Forum Romanum) on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr, et ehitada Cloaca Maxima.
Vaata Rooma ja Rooma foorum
Rooma Il Gesù kirik
Il Gesù kirik Il Gesù kirik (täisnimi Santissimo Nome di Gesù) on Jeesuse Seltsi(Societas Jesu) peakirik Roomas, mis on pühendatud Jeesuse Pühale Nimele.
Vaata Rooma ja Rooma Il Gesù kirik
Rooma La Sapienza Ülikool
''Palazzo della Sapiensa'' (ülikooli õppehoone kuni aastani 1935) sisehoov Rooma Sapienza ülikool (ka La Sapienza ülikool; itaaia keeles Università degli Studi di Roma La Sapienza) on ülikool Itaalias Roomas.
Vaata Rooma ja Rooma La Sapienza Ülikool
Rooma Lazio
Società Sportiva Lazio (lühendatult S.S. Lazio' või lihtsalt Lazio) on Itaalia pealinna Rooma spordiklubi, mis on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest.
Vaata Rooma ja Rooma Lazio
Rooma Panteon
Rooma panteon Panteon (ladina keeles Pantheon, pärineb kreekakeelsest sõnast Πάνθειον 'kõigi jumalate tempel') on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis.
Vaata Rooma ja Rooma Panteon
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Rooma ja Rooma riik
Rooma Urbe lennujaam
Rooma Urbe lennujaam on rahvusvaheline lennujaam Itaalias Lazio maakonnas, 6 kilomeetri kaugusel Rooma keskusest põhjas, Nuovo Salario ja Tor di Quinto kvartalite vahel, Tevere jõe kaldal.
Vaata Rooma ja Rooma Urbe lennujaam
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Vaata Rooma ja Rooma vabariik
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Rooma ja Saksa-Rooma riik
Santa Maria Maggiore basiilika
Santa Maria Maggiore basiilika fassaad (2013) Santa Maria Maggiore Giovanni Paolo Pannini maalil aastast 1744 Santa Maria Maggiore basiilika (itaalia Basilica di S.Maria Maggiore) on neitsi Maarjale pühitsetud varakristlik kirik Itaalias Roomas.
Vaata Rooma ja Santa Maria Maggiore basiilika
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Vaata Rooma ja Sõda
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Vaata Rooma ja Senat
Servius Tullius
Servius Tullius oli poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr.
Vaata Rooma ja Servius Tullius
Serviuse müür
Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv Serviuse müüri säilinud osa. Muistse Rooma linna kaart, kus on esile tõstetud Serviuse müür (siniselt) ja selle väravad. Hiljem ehitatud Aurelianuse müür on tähistatud punaselt. Serviuse müür (ladina keeles Murus Servii Tullii, itaalia keeles Mura serviane) oli 4.
Vaata Rooma ja Serviuse müür
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Rooma ja Sild
Sixtuse kabel
Sixtuse kabeli interjöör 314x314px Sixtuse kabel on Vatikani Apostelliku palee tuntuim kabel.
Vaata Rooma ja Sixtuse kabel
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Vaata Rooma ja Sugukond
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Rooma ja Suue
Tevere
Tevere (ka Tiber; ladina Tiberis) on jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias.
Vaata Rooma ja Tevere
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Vaata Rooma ja Traianus
Trevi purskkaev
Trevi purskkaev Palazzo Poli esisel Trevi väljakul Trevi purskkaev (itaalia keeles Fontana di Trevi) on purskkaev Roomas Trevi väljakul.
Vaata Rooma ja Trevi purskkaev
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Rooma ja Vabariik
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Rooma ja Vahemere maad
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Rooma ja Vandaalid
Varro
Varro on vanarooma sugukonnanimi (cognomen), mida kasutasid gens Terentia liikmed, nende hulgas.
Vaata Rooma ja Varro
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Vaata Rooma ja Vatikan
Villa Lituania
Villa Lituania on endine Leedu saatkonna hoone Roomas, mis on Venemaa valduses ja mida loeti viimaseks Venemaa poolt okupeeritavaks Leedu osaks.
Vaata Rooma ja Villa Lituania
15. sajand
15.
Vaata Rooma ja 15. sajand
1527
1527.
Vaata Rooma ja 1527
16. sajand
16.
Vaata Rooma ja 16. sajand
1789
1789.
Vaata Rooma ja 1789
1799
1799.
Vaata Rooma ja 1799
1870
1870.
Vaata Rooma ja 1870
1871
1871.
Vaata Rooma ja 1871
1946
1946.
Vaata Rooma ja 1946
21. aprill
21.
Vaata Rooma ja 21. aprill
212
212.
Vaata Rooma ja 212
264 eKr
Aasta 264 eKr ehk ab urbe condita XD (490).
Vaata Rooma ja 264 eKr
330
330.
Vaata Rooma ja 330
404
404.
Vaata Rooma ja 404
410
410.
Vaata Rooma ja 410
476
476.
Vaata Rooma ja 476
493
493.
Vaata Rooma ja 493
510 eKr
Aasta 510 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Vaata Rooma ja 510 eKr
552
552.
Vaata Rooma ja 552
64
64.
Vaata Rooma ja 64
756
756.
Vaata Rooma ja 756
88 eKr
88.
Vaata Rooma ja 88 eKr
90 eKr
90.
Vaata Rooma ja 90 eKr
Vaata ka
UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Itaalias
- Appiuse tee
- Aquileia
- Assisi
- Benevento
- Brescia
- Castel del Monte keisrilinnus
- Catania
- Cinque Terre
- Cinque Terre rahvuspark
- Colosseum
- Cremona keelpillimeistrite koolkond
- Dolomiidid
- Etna
- Ferrara
- Genova
- Hadrianuse villa
- Herculaneum
- Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad
- Lipari saared
- Mantova
- Matera
- Milano Santa Maria delle Grazie kirik
- Modena
- Monreale vald
- Napoli
- Padova botaanikaaed
- Pisa torn
- Pompei
- Ravenna
- Ravenna San Vitale basiilika
- Rooma
- Sabbioneta
- San Francesco d'Assisi kirik
- San Gimignano
- Santa Maria Maggiore basiilika
- Siena
- Siracusa
- Tivoli
- Urbino
- Veneetsia
- Veneetsia laguun
- Verona
- Vicenza
Tuntud ka kui Igavene Linn.