Sarnasusi Roomajad ja Tüümus
Roomajad ja Tüümus on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aordikaar, Hingetoru, Imetajad, Kahepaiksed, Kalad, Keelikloomad, Kesknärvisüsteem, Kilpkonnalised, Lümfotsüüt, Leukotsüüt, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Maolised, Metabolism, Mineraal, Munasari, Peaaju, Söögitoru, Süda, Süljenäärmed, Selgroogsed, Suurajukoor, Vaheaju, Vereringe, Veri.
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Aordikaar ja Roomajad · Aordikaar ja Tüümus ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Roomajad · Hingetoru ja Tüümus ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Roomajad · Imetajad ja Tüümus ·
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Roomajad · Kahepaiksed ja Tüümus ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kalad ja Roomajad · Kalad ja Tüümus ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Roomajad · Keelikloomad ja Tüümus ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Roomajad · Kesknärvisüsteem ja Tüümus ·
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Kilpkonnalised ja Roomajad · Kilpkonnalised ja Tüümus ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Roomajad · Lümfotsüüt ja Tüümus ·
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Leukotsüüt ja Roomajad · Leukotsüüt ja Tüümus ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Roomajad · Liik (bioloogia) ja Tüümus ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Linnud ja Roomajad · Linnud ja Tüümus ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Roomajad · Loomad ja Tüümus ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Roomajad · Maolised ja Tüümus ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Metabolism ja Roomajad · Metabolism ja Tüümus ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Mineraal ja Roomajad · Mineraal ja Tüümus ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Munasari ja Roomajad · Munasari ja Tüümus ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Peaaju ja Roomajad · Peaaju ja Tüümus ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Roomajad ja Söögitoru · Söögitoru ja Tüümus ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Roomajad ja Süda · Süda ja Tüümus ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Roomajad ja Süljenäärmed · Süljenäärmed ja Tüümus ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Roomajad ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Tüümus ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Roomajad ja Suurajukoor · Suurajukoor ja Tüümus ·
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Roomajad ja Vaheaju · Tüümus ja Vaheaju ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Roomajad ja Vereringe · Tüümus ja Vereringe ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Roomajad ja Tüümus ühist
- Millised on sarnasused Roomajad ja Tüümus
Võrdlus Roomajad ja Tüümus
Roomajad on 145 suhted, samas Tüümus 266. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 6.33% = 26 / (145 + 266).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Roomajad ja Tüümus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: