Sarnasusi Rootsi aeg ja Tartu
Rootsi aeg ja Tartu on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Baltimaad, Bengt Gottfried Forselius, Eesti, Forseliuse seminar, Kirik (pühakoda), Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keeled, Liivi sõda, Linnus, Narva, Pärnu, Põhjasõda, Poola, Rootsi, Saksa keel, Sakslased, Soome, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu õuekohus, Tartu toomkirik, Trükikoda, Vana-Liivimaa, Venemaa, Venemaa Keisririik, 19. sajand.
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Rootsi aeg · Baltimaad ja Tartu ·
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Bengt Gottfried Forselius ja Rootsi aeg · Bengt Gottfried Forselius ja Tartu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rootsi aeg · Eesti ja Tartu ·
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Forseliuse seminar ja Rootsi aeg · Forseliuse seminar ja Tartu ·
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Kirik (pühakoda) ja Rootsi aeg · Kirik (pühakoda) ja Tartu ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Rootsi aeg · Lõuna-Eesti ja Tartu ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Lõunaeesti keeled ja Rootsi aeg · Lõunaeesti keeled ja Tartu ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Rootsi aeg · Liivi sõda ja Tartu ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Linnus ja Rootsi aeg · Linnus ja Tartu ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Rootsi aeg · Narva ja Tartu ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Pärnu ja Rootsi aeg · Pärnu ja Tartu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Rootsi aeg · Põhjasõda ja Tartu ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Poola ja Rootsi aeg · Poola ja Tartu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Rootsi aeg · Rootsi ja Tartu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Rootsi aeg ja Saksa keel · Saksa keel ja Tartu ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Rootsi aeg ja Sakslased · Sakslased ja Tartu ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Rootsi aeg ja Soome · Soome ja Tartu ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Rootsi aeg ja Tallinn · Tallinn ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Rootsi aeg ja Tartu Ülikool · Tartu ja Tartu Ülikool ·
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Rootsi aeg ja Tartu õuekohus · Tartu ja Tartu õuekohus ·
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Rootsi aeg ja Tartu toomkirik · Tartu ja Tartu toomkirik ·
Trükikoda
Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.
Rootsi aeg ja Trükikoda · Tartu ja Trükikoda ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Tartu ja Vana-Liivimaa ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Rootsi aeg ja Venemaa · Tartu ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik · Tartu ja Venemaa Keisririik ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rootsi aeg ja Tartu ühist
- Millised on sarnasused Rootsi aeg ja Tartu
Võrdlus Rootsi aeg ja Tartu
Rootsi aeg on 373 suhted, samas Tartu 619. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 2.62% = 26 / (373 + 619).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rootsi aeg ja Tartu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: