Sisukord
373 suhted: Aabits, Aadel, Aadlimatrikkel, Adrakohus, Adramaa, Ajakirjandus, Alūksne, Aleksander Loit, Alev, Altmargi vaherahu, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Araabia numbrid, Aru, Asehaldur, August II, Õpetaja, Balti erikord, Balti kubermangud, Baltimaad, Baltisakslased, Bengt Gottfried Forselius, Brömsebro rahu, Cēsis, Claes Tott, Daugava, Daugavpils, Düsenteeria, De facto, De iure, De la Gardie, Distrikt, Edikt, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eraomand, Erik Dahlberg, Erik XIV, Fleming, Forseliuse seminar, Frederik IV, Gabriel Herlin, ... Laienda indeks (323 rohkem) »
- 16. sajand Eestis
- 17. sajand Eestis
Aabits
1819. aastal Tallinnas trükitud aabits Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.
Vaata Rootsi aeg ja Aabits
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Rootsi aeg ja Aadel
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Vaata Rootsi aeg ja Aadlimatrikkel
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Vaata Rootsi aeg ja Adrakohus
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Rootsi aeg ja Adramaa
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20.
Vaata Rootsi aeg ja Ajakirjandus
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Alūksne
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Vaata Rootsi aeg ja Aleksander Loit
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Rootsi aeg ja Alev
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Vaata Rootsi aeg ja Altmargi vaherahu
Andreas Virginius (kirikuõpetaja)
Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.
Vaata Rootsi aeg ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja)
Araabia numbrid
Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459.
Vaata Rootsi aeg ja Araabia numbrid
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Rootsi aeg ja Aru
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Rootsi aeg ja Asehaldur
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Rootsi aeg ja August II
Õpetaja
thumb Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi.
Vaata Rootsi aeg ja Õpetaja
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Vaata Rootsi aeg ja Balti erikord
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Rootsi aeg ja Balti kubermangud
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Rootsi aeg ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Rootsi aeg ja Baltisakslased
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Vaata Rootsi aeg ja Bengt Gottfried Forselius
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Vaata Rootsi aeg ja Brömsebro rahu
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Rootsi aeg ja Cēsis
Claes Tott
Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.
Vaata Rootsi aeg ja Claes Tott
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Rootsi aeg ja Daugava
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Vaata Rootsi aeg ja Daugavpils
Düsenteeria
Düsenteeria ehk šigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.
Vaata Rootsi aeg ja Düsenteeria
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Rootsi aeg ja De facto
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Vaata Rootsi aeg ja De iure
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi aeg ja De la Gardie
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Rootsi aeg ja Distrikt
Edikt
Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.
Vaata Rootsi aeg ja Edikt
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Rootsi aeg ja Eesti
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Vaata Rootsi aeg ja Eesti ajalugu
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Rootsi aeg ja Eesti keel
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusemõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa kubermangu kohtukorraldus
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa kuberneride loend
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Vaata Rootsi aeg ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Eraomand
Eraomand (harvem kasutatud sõna eraomandus) on eraisikute ja eraettevõtete õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme.
Vaata Rootsi aeg ja Eraomand
Erik Dahlberg
Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rootsi aeg ja Erik Dahlberg
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Rootsi aeg ja Erik XIV
Fleming
Fleming oli Rootsi-Soome päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi aeg ja Fleming
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Vaata Rootsi aeg ja Forseliuse seminar
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Rootsi aeg ja Frederik IV
Gabriel Herlin
Gabriel Herlin (10. september 1647 Kalmar, Rootsi – 20. mai 1709 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Vaata Rootsi aeg ja Gabriel Herlin
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Rootsi aeg ja Gümnaasium
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Rootsi aeg ja Grammatika
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Gulbene
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).
Vaata Rootsi aeg ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Vaata Rootsi aeg ja Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Rootsi aeg ja Gustav II Adolf
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Rootsi aeg ja Haapsalu
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Vaata Rootsi aeg ja Haridus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Rootsi aeg ja Harjumaa
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata Rootsi aeg ja Häälik
Härgmäe
Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.
Vaata Rootsi aeg ja Härgmäe
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Vaata Rootsi aeg ja Hein
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Vaata Rootsi aeg ja Heinrich Stahl
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Vaata Rootsi aeg ja Hendrik Sepp
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Rootsi aeg ja Hiiumaa
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Vaata Rootsi aeg ja Hollandlased
Ida-Eesti
Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Rootsi aeg ja Ida-Eesti
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Rootsi aeg ja Ida-Preisimaa
Ignatsi Jaak
Ignatsi Jaak (1670? Kavandu – mai 1741 Kambja) oli eesti soost kooliõpetaja ja köster.
Vaata Rootsi aeg ja Ignatsi Jaak
Ihunuhtlus
Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.
Vaata Rootsi aeg ja Ihunuhtlus
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Vaata Rootsi aeg ja Ikaldus
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Rootsi aeg ja Ingeri
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Rootsi aeg ja Ingeri sõda
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Vaata Rootsi aeg ja Ingerimaa kubermang
Inspektor
Inspektor on ametiisik, kes teeb järelevalvet (inspektsiooni) mingi ala seadusetäitmise ja toimimisõigsuse üle.
Vaata Rootsi aeg ja Inspektor
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Vaata Rootsi aeg ja Jakob Johann Hastfer
Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Vaata Rootsi aeg ja Jan II Kazimierz Waza
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Rootsi aeg ja Järvamaa
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Vaata Rootsi aeg ja Jüripäev
Joachim Jhering
Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Eestimaa piiskop.
Vaata Rootsi aeg ja Joachim Jhering
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Rootsi aeg ja Johan III
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Vaata Rootsi aeg ja Johan Skytte
Johann Fischer
Ernst Wilhelm Londicer: Johann Fischer (1686) Johann Fischer (pseudonüüm Christianus Alethophilus; ristitud 15. detsembril 1636 Lübeckis – 17. mai 1705) oli saksa teoloog.
Vaata Rootsi aeg ja Johann Fischer
Johann Hornung
Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.
Vaata Rootsi aeg ja Johann Hornung
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Vaata Rootsi aeg ja Johann Reinhold von Patkul
Juhuluule
Juhuluule (ka: tarbeluule, salongiluule, tähtpäevaluule) on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule.
Vaata Rootsi aeg ja Juhuluule
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Vaata Rootsi aeg ja Jumalateenistus
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Rootsi aeg ja Kabel
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Rootsi aeg ja Kahekümneviieaastane sõda
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Kalmari sõda
Kambja
Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas.
Vaata Rootsi aeg ja Kambja
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Rootsi aeg ja Kantsler
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Rootsi aeg ja Karl IX
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Rootsi aeg ja Karl X Gustav
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Rootsi aeg ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Rootsi aeg ja Karl XII
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Rootsi aeg ja Katekismus
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Rootsi aeg ja Katk
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Vaata Rootsi aeg ja Katoliku kirik Eestis
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Vaata Rootsi aeg ja Käkisalmi lään
Kärde mõis
Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Kärde mõis
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Vaata Rootsi aeg ja Kärde rahu
Köitmine
Köitmine on trükinduses poognate või lehtede ühendamine raamatuks.
Vaata Rootsi aeg ja Köitmine
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Vaata Rootsi aeg ja Köster
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Rootsi aeg ja Küla
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Vaata Rootsi aeg ja Kõnekeel
Keskkool
Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.
Vaata Rootsi aeg ja Keskkool
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Rootsi aeg ja Kihelkond
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Kihelkonna
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Vaata Rootsi aeg ja Kindralkuberner
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Kingissepp
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Rootsi aeg ja Kirik (institutsioon)
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Rootsi aeg ja Kirik (pühakoda)
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Vaata Rootsi aeg ja Kirikuõpetaja
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Vaata Rootsi aeg ja Kirikulaul
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Rootsi aeg ja Kirikumõis
Kirjaoskus
Kirjaoskus riigiti Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.
Vaata Rootsi aeg ja Kirjaoskus
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Vaata Rootsi aeg ja Kirumpää piiskopilinnus
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Vaata Rootsi aeg ja Kodukariõigus
Kogudus
Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.
Vaata Rootsi aeg ja Kogudus
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Rootsi aeg ja Koivaliina kihelkond
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Koknese
Kolmekuningapäev
Artemisia Gentileschi, "Kuningate kummardamine" (1636) Kolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.
Vaata Rootsi aeg ja Kolmekuningapäev
Kongla Ann
Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigulas, suvi 2011. Kongla Ann (surnud 1640) oli naisterahvas, kelle üle peeti 1640.
Vaata Rootsi aeg ja Kongla Ann
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Koporje
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Rootsi aeg ja Kristiina
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Rootsi aeg ja Kuramaa
Laiuse kihelkond
Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.
Vaata Rootsi aeg ja Laiuse kihelkond
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Rootsi aeg ja Läänemaa
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Vaata Rootsi aeg ja Läänemere maad
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Rootsi aeg ja Läänemereprovintsid
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Rootsi aeg ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Rootsi aeg ja Läti
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Rootsi aeg ja Lõuna-Eesti
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.
Vaata Rootsi aeg ja Lõunaeesti keeled
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Rootsi aeg ja Leedu
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Rootsi aeg ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Rootsi aeg ja Leedulased
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Rootsi aeg ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa kubermang
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa kuberneride loend
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Rootsi aeg ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Rootsi aeg ja Linn
Linnavalitsus
Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.
Vaata Rootsi aeg ja Linnavalitsus
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Rootsi aeg ja Linnus
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Vaata Rootsi aeg ja Linnuselään
Loonusrent
Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
Vaata Rootsi aeg ja Loonusrent
Lugemine
Josef Wagner-Höhenberg. Lugev munk. 19.–20. sajandi vahetus Lugeja 2020. aasta augustis Paide Vallimäel. Lugemine on kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduse lahtimõtestamine.
Vaata Rootsi aeg ja Lugemine
Luke
Luke on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Vaata Rootsi aeg ja Luke
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Rootsi aeg ja Luterlus
Maakohus
Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Vaata Rootsi aeg ja Maakohus
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Vaata Rootsi aeg ja Maanõunik
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Vaata Rootsi aeg ja Maapäev (rüütelkond)
Madise (Lääne-Harju)
Madise (ka Harju-Madise) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Rootsi aeg ja Madise (Lääne-Harju)
Mardipäev
Saksamaal 1948. aastal Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril.
Vaata Rootsi aeg ja Mardipäev
Marten Seppel
Marten Seppel 2012. aastal Marten Seppel (sündinud 6. jaanuaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt agraarajalugu.
Vaata Rootsi aeg ja Marten Seppel
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Rootsi aeg ja Matemaatika
Mazsalaca
Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Mazsalaca
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Rootsi aeg ja Mõis
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Vaata Rootsi aeg ja Mõisamaa
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Vaata Rootsi aeg ja Mõisnik
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Vaata Rootsi aeg ja Meeskohus
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Rootsi aeg ja Moskva tsaar
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Muhu
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Narva
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Rootsi aeg ja Narva Hermanni linnus
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Rootsi aeg ja Narva lahing (1700)
Nädalaleht
Nädalaleht on ajaleht, mis ilmub kord nädalas.
Vaata Rootsi aeg ja Nädalaleht
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Vaata Rootsi aeg ja Nälgimine
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Vaata Rootsi aeg ja Näljahäda
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Vaata Rootsi aeg ja Nõidus
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Rootsi aeg ja Nyen
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Rootsi aeg ja Oliwa rahu
Ordinari Freytags Post-Zeitung
Ordinari Freytags Post-Zeitungi 1676. aasta 2. jaanuari väljaanne Ordinari Freytags Post-Zeitung ('Korraline Reedeleht'; lühemalt ka: Ordinari Post-Zeitung) oli aastatel 1675–1676 ja 1677–1678 (nime all Ordinari Donnerstags Post-Zeitung ('Korraline Neljapäevaleht')) Tallinnas ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Vaata Rootsi aeg ja Ordinari Freytags Post-Zeitung
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Rootsi aeg ja Orjus
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi aeg ja Oxenstierna
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Vaata Rootsi aeg ja Paber
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Pada mõis
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Vaata Rootsi aeg ja Paide piiramine (1581)
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Rootsi aeg ja Pastor
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Rootsi aeg ja Pärisorjus
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Rootsi aeg ja Pärnu
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata Rootsi aeg ja Pärnu kreis
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Rootsi aeg ja Pühakiri
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Rootsi aeg ja Põhja-Eesti
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Rootsi aeg ja Põhjasõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Rootsi aeg ja Põhjasõda Eesti alal
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Põltsamaa
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Rootsi aeg ja Peeter I
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Rootsi aeg ja Piibel
Pilistvere
Paisjärv küla territooriumil Pilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Rootsi aeg ja Pilistvere
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Rootsi aeg ja Poola
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Rootsi aeg ja Poola aeg
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Rootsi aeg ja Poola kuningas
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Vaata Rootsi aeg ja Poola-Rootsi sõda
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Rootsi aeg ja Poolakad
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Rootsi aeg ja Preisimaa
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Rootsi aeg ja Puukoor
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Rootsi aeg ja Rahvaarv
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Rootsi aeg ja Rüütelkond
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Vaata Rootsi aeg ja Rehetuba
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Rootsi aeg ja Riia
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Riia loss
Riigikassa
Riigikassa on Rahandusministeeriumi osakond, mis teostab riigieelarve, riigi eelarveväliste fondide ja Euroopa Liidu vahendite Rahvusliku Fondi kassalist teenindamist ning korraldab riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist.
Vaata Rootsi aeg ja Riigikassa
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rootsi aeg ja Riigimõis
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Rootsi aeg ja Risti
Rooma numbrid
Rooma numbrid moodustavad Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhineva arvusüsteemi.
Vaata Rootsi aeg ja Rooma numbrid
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi dominioonid
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi Ingeri
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi kuningas
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Rootsi aeg ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Rootsi aeg ja Rootslased
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Rootsi aeg ja Ruhja
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Rootsi aeg ja Ruhnu
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Rootsi aeg ja Rukis
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Rootsi aeg ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Rootsi aeg ja Saaremaa
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Rootsi aeg ja Saaremaa rüütelkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rootsi aeg ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Rootsi aeg ja Saksamaa
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Rootsi aeg ja Sakslased
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Vaata Rootsi aeg ja Salatsi
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Rootsi aeg ja Sõna
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Vaata Rootsi aeg ja Sõnnik
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Rootsi aeg ja Schlüsselburg
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Vaata Rootsi aeg ja Sillakohus
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Rootsi aeg ja Skåne maakond
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Vaata Rootsi aeg ja Skåne sõda
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Rootsi aeg ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Rootsi aeg ja Soome keel
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Rootsi aeg ja Soome Suurvürstiriik
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Vaata Rootsi aeg ja Soomerootslased
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Rootsi aeg ja Stenbock
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Rootsi aeg ja Stockholm
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Vaata Rootsi aeg ja Sunnismaisus
Superintendent
Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.
Vaata Rootsi aeg ja Superintendent
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Vaata Rootsi aeg ja Suur nälg
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Rootsi aeg ja Suur reduktsioon
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Rootsi aeg ja Suurvürst
Suvivili
Suvivili on teravili, mis külvatakse maha kevadel ja annab saaki külvamise aastal (vegetatsiooniperioodi jooksul).
Vaata Rootsi aeg ja Suvivili
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Rootsi aeg ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Rootsi aeg ja Taani kuningas
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Vaata Rootsi aeg ja Taani valdused Eestis
Taani-Rootsi sõda
Taani-Norra ja Rootsi vahel on peetud mitu sõda.
Vaata Rootsi aeg ja Taani-Rootsi sõda
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Rootsi aeg ja Tallinn
Tallinna piiskoppide loend
Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.
Vaata Rootsi aeg ja Tallinna piiskoppide loend
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Rootsi aeg ja Tallinna toomkirik
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Rootsi aeg ja Talupoeg
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata Rootsi aeg ja Talurahvakool
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).
Vaata Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu õuekohus
Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu õuekohus
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Vaata Rootsi aeg ja Tartu toomkirik
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Vaata Rootsi aeg ja Täyssinä rahu
Tüüfus
Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.
Vaata Rootsi aeg ja Tüüfus
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Vaata Rootsi aeg ja Teoorjus
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Rootsi aeg ja Toompea
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Vaata Rootsi aeg ja Torm
Trükikoda
Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.
Vaata Rootsi aeg ja Trükikoda
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Rootsi aeg ja Ungarlased
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Vaata Rootsi aeg ja Uppsala Ülikool
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata Rootsi aeg ja Uputus (Poola)
Usuõpetus
Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.
Vaata Rootsi aeg ja Usuõpetus
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Rootsi aeg ja Uus testament
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu
Vaeslaps
Vaeslaps ehk orb on laps, kelle vanemad on surnud või kelle vanemad on alatiselt hüljanud.
Vaata Rootsi aeg ja Vaeslaps
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
Vaata Rootsi aeg ja Vaherahu
Vaimulik kirjandus
Vaimulik kirjandus on religioosse sisuga kirjandus.
Vaata Rootsi aeg ja Vaimulik kirjandus
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Vaata Rootsi aeg ja Vakuraamat
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Vaata Rootsi aeg ja Valga (Liivimaa)
Valga lahing
Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja (1656–1661) lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge.
Vaata Rootsi aeg ja Valga lahing
Vallisaare mõis
Vallisaare mõis (saksa keeles Usnowa) oli poolmõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Rootsi aeg ja Vallisaare mõis
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Vaata Rootsi aeg ja Vallisaare vaherahu
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa
Vanur
Vanur ehk vanainimene on inimene, kes on ületanud mingi vanuse (eluea) piiri ja jäänud vanaks.
Vaata Rootsi aeg ja Vanur
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Rootsi aeg ja Vasknarva
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Rootsi aeg ja Vastseliina piiskopilinnus
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata Rootsi aeg ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Rootsi aeg ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rootsi aeg ja Venemaa Keisririik
Vihik
Vihik (vanemas eesti keeles ka vihk) on õhuke raamatulaadne trükis, mille maht ei ületa enamasti paarikümmet lehekülge.
Vaata Rootsi aeg ja Vihik
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Rootsi aeg ja Vihm
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Rootsi aeg ja Vili
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Vaata Rootsi aeg ja Viru-Nigula
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Rootsi aeg ja Virumaa
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata Rootsi aeg ja Władysław IV Waza
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Rootsi aeg ja Zygmunt III Waza
12. veebruar
12.
Vaata Rootsi aeg ja 12. veebruar
1520
1520.
Vaata Rootsi aeg ja 1520
1561
1561.
Vaata Rootsi aeg ja 1561
1581
1581.
Vaata Rootsi aeg ja 1581
1587
1587.
Vaata Rootsi aeg ja 1587
1595
1595.
Vaata Rootsi aeg ja 1595
16. september
16.
Vaata Rootsi aeg ja 16. september
1600
1600.
Vaata Rootsi aeg ja 1600
1604
1604.
Vaata Rootsi aeg ja 1604
1611
1611.
Vaata Rootsi aeg ja 1611
1613
1613.
Vaata Rootsi aeg ja 1613
1620
1620.
Vaata Rootsi aeg ja 1620
1624
1624.
Vaata Rootsi aeg ja 1624
1625
1625.
Vaata Rootsi aeg ja 1625
1629
1629.
Vaata Rootsi aeg ja 1629
1630
1630.
Vaata Rootsi aeg ja 1630
1631
1631.
Vaata Rootsi aeg ja 1631
1632
1632.
Vaata Rootsi aeg ja 1632
1634
1634.
Vaata Rootsi aeg ja 1634
1636
1636.
Vaata Rootsi aeg ja 1636
1637
1637.
Vaata Rootsi aeg ja 1637
1639
1639.
Vaata Rootsi aeg ja 1639
1640
1640.
Vaata Rootsi aeg ja 1640
1641
1641.
Vaata Rootsi aeg ja 1641
1643
1643.
Vaata Rootsi aeg ja 1643
1645
1645.
Vaata Rootsi aeg ja 1645
1648
1648.
Vaata Rootsi aeg ja 1648
1654
1654.
Vaata Rootsi aeg ja 1654
1655
1655.
Vaata Rootsi aeg ja 1655
1656
1656.
Vaata Rootsi aeg ja 1656
1657
1657.
Vaata Rootsi aeg ja 1657
1658
1658.
Vaata Rootsi aeg ja 1658
1660
1660.
Vaata Rootsi aeg ja 1660
1661
1661.
Vaata Rootsi aeg ja 1661
1665
1665.
Vaata Rootsi aeg ja 1665
1668
1668.
Vaata Rootsi aeg ja 1668
1671
1671.
Vaata Rootsi aeg ja 1671
1672
1672.
Vaata Rootsi aeg ja 1672
1675
1675.
Vaata Rootsi aeg ja 1675
1679
1679.
Vaata Rootsi aeg ja 1679
1680
1680.
Vaata Rootsi aeg ja 1680
1681
1681.
Vaata Rootsi aeg ja 1681
1684
1684.
Vaata Rootsi aeg ja 1684
1686
1686.
Vaata Rootsi aeg ja 1686
1687
1687.
Vaata Rootsi aeg ja 1687
1688
1688.
Vaata Rootsi aeg ja 1688
1690
1690.
Vaata Rootsi aeg ja 1690
1691
1691.
Vaata Rootsi aeg ja 1691
1693
1693.
Vaata Rootsi aeg ja 1693
1694
1694.
Vaata Rootsi aeg ja 1694
1695
1695.
Vaata Rootsi aeg ja 1695
1696
1696.
Vaata Rootsi aeg ja 1696
1697
1697.
Vaata Rootsi aeg ja 1697
1698
1698.
Vaata Rootsi aeg ja 1698
1699
1699.
Vaata Rootsi aeg ja 1699
17. sajand
17.
Vaata Rootsi aeg ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Rootsi aeg ja 1700
1701
1701.
Vaata Rootsi aeg ja 1701
1710
1710.
Vaata Rootsi aeg ja 1710
1718
1718.
Vaata Rootsi aeg ja 1718
1721
1721.
Vaata Rootsi aeg ja 1721
1739
1739.
Vaata Rootsi aeg ja 1739
1818
1818.
Vaata Rootsi aeg ja 1818
19. august
19.
Vaata Rootsi aeg ja 19. august
19. november
19.
Vaata Rootsi aeg ja 19. november
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Rootsi aeg ja 19. sajand
21. august
21.
Vaata Rootsi aeg ja 21. august
21. märts
21.
Vaata Rootsi aeg ja 21. märts
22. september
22.
Vaata Rootsi aeg ja 22. september
4. november
4.
Vaata Rootsi aeg ja 4. november
5. mai
5.
Vaata Rootsi aeg ja 5. mai
8. juuni
8.
Vaata Rootsi aeg ja 8. juuni
Vaata ka
16. sajand Eestis
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Karksi lahing
- Koluvere lahing
- Narva piiramine (1558)
- Pärnu vojevoodkond
- Rootsi aeg
- Svante Stensson Sture
- Tartu rahuleping (1564)
- Tartu vojevoodkond
17. sajand Eestis
- Kärde rahu
- Leyen Spiegel
- Narva lahing (1700)
- Pärnu vojevoodkond
- Paide lahing
- Paide piiramine (1602)
- Rakvere lahing (1603)
- Rootsi aeg
- Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
- Suur nälg
- Tartu vojevoodkond
- Valga lahing
- Vallisaare vaherahu
- Viljandi lahing (1602)
Tuntud ka kui Rootsi aeg Eestimaal.
, Gümnaasium, Grammatika, Gulbene, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haridus, Harjumaa, Häälik, Härgmäe, Hein, Heinrich Stahl, Hendrik Sepp, Hiiumaa, Hollandlased, Ida-Eesti, Ida-Preisimaa, Ignatsi Jaak, Ihunuhtlus, Ikaldus, Ingeri, Ingeri sõda, Ingerimaa kubermang, Inspektor, Jakob Johann Hastfer, Jan II Kazimierz Waza, Järvamaa, Jüripäev, Joachim Jhering, Johan III, Johan Skytte, Johann Fischer, Johann Hornung, Johann Reinhold von Patkul, Juhuluule, Jumalateenistus, Kabel, Kahekümneviieaastane sõda, Kalmari sõda, Kambja, Kantsler, Karl IX, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Katekismus, Katk, Katoliku kirik Eestis, Käkisalmi lään, Kärde mõis, Kärde rahu, Köitmine, Köster, Küla, Kõnekeel, Keskkool, Kihelkond, Kihelkonna, Kindralkuberner, Kingissepp, Kirik (institutsioon), Kirik (pühakoda), Kirikuõpetaja, Kirikulaul, Kirikumõis, Kirjaoskus, Kirumpää piiskopilinnus, Kodukariõigus, Kogudus, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kolmekuningapäev, Kongla Ann, Koporje, Kristiina, Kuramaa, Laiuse kihelkond, Läänemaa, Läänemere maad, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keeled, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Linn, Linnavalitsus, Linnus, Linnuselään, Loonusrent, Lugemine, Luke, Luterlus, Maakohus, Maanõunik, Maapäev (rüütelkond), Madise (Lääne-Harju), Mardipäev, Marten Seppel, Matemaatika, Mazsalaca, Mõis, Mõisamaa, Mõisnik, Meeskohus, Moskva tsaar, Muhu, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva lahing (1700), Nädalaleht, Nälgimine, Näljahäda, Nõidus, Nyen, Oliwa rahu, Ordinari Freytags Post-Zeitung, Orjus, Oxenstierna, Paber, Pada mõis, Paide piiramine (1581), Pastor, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu kreis, Pühakiri, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Peeter I, Piibel, Pilistvere, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda, Poolakad, Preisimaa, Puukoor, Rahvaarv, Rüütelkond, Rehetuba, Riia, Riia loss, Riigikassa, Riigimõis, Risti, Rooma numbrid, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Ruhja, Ruhnu, Rukis, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, Saksamaa, Saksimaa kuurvürst, Sakslased, Salatsi, Sõna, Sõnnik, Schlüsselburg, Sillakohus, Skåne maakond, Skåne sõda, Soome, Soome keel, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stenbock, Stockholm, Sunnismaisus, Superintendent, Suur nälg, Suur reduktsioon, Suurvürst, Suvivili, Taani, Taani kuningas, Taani valdused Eestis, Taani-Rootsi sõda, Tallinn, Tallinna piiskoppide loend, Tallinna toomkirik, Talupoeg, Talurahvakool, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu õuekohus, Tartu toomkirik, Täyssinä rahu, Tüüfus, Teoorjus, Toompea, Torm, Trükikoda, Ungarlased, Uppsala Ülikool, Uputus (Poola), Usuõpetus, Uus testament, Uusikaupunki rahu, Vaeslaps, Vaherahu, Vaimulik kirjandus, Vakuraamat, Valga (Liivimaa), Valga lahing, Vallisaare mõis, Vallisaare vaherahu, Vana-Liivimaa, Vanur, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa, Venemaa Keisririik, Vihik, Vihm, Vili, Viru-Nigula, Virumaa, Władysław IV Waza, Zygmunt III Waza, 12. veebruar, 1520, 1561, 1581, 1587, 1595, 16. september, 1600, 1604, 1611, 1613, 1620, 1624, 1625, 1629, 1630, 1631, 1632, 1634, 1636, 1637, 1639, 1640, 1641, 1643, 1645, 1648, 1654, 1655, 1656, 1657, 1658, 1660, 1661, 1665, 1668, 1671, 1672, 1675, 1679, 1680, 1681, 1684, 1686, 1687, 1688, 1690, 1691, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1698, 1699, 17. sajand, 1700, 1701, 1710, 1718, 1721, 1739, 1818, 19. august, 19. november, 19. sajand, 21. august, 21. märts, 22. september, 4. november, 5. mai, 8. juuni.