Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita
Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita on 19 ühist asja (Unioonpeedia): August II, Henri III, Jagelloonid, Katoliiklus, Ladina keel, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Monarhia, Navahrudak, Poola keel, Poola kuningas, Stanisław II, Stanisław Leszczyński, Stefan Batory, Valgevene keel, Vilnius, Władysław IV Waza, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza.
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Leedu suurvürst · August II ja Rzeczpospolita ·
Henri III
Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.
Henri III ja Leedu suurvürst · Henri III ja Rzeczpospolita ·
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Jagelloonid ja Leedu suurvürst · Jagelloonid ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu suurvürst · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Leedu suurvürst · Ladina keel ja Rzeczpospolita ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu keel ja Leedu suurvürst · Leedu keel ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Leedu suurvürst ja Monarhia · Monarhia ja Rzeczpospolita ·
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürst ja Navahrudak · Navahrudak ja Rzeczpospolita ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Leedu suurvürst ja Poola keel · Poola keel ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu suurvürst ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Leedu suurvürst ja Stanisław II · Rzeczpospolita ja Stanisław II ·
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Leedu suurvürst ja Stanisław Leszczyński · Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Leedu suurvürst ja Stefan Batory · Rzeczpospolita ja Stefan Batory ·
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Leedu suurvürst ja Valgevene keel · Rzeczpospolita ja Valgevene keel ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Leedu suurvürst ja Vilnius · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Leedu suurvürst ja Władysław IV Waza · Rzeczpospolita ja Władysław IV Waza ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Leedu suurvürst ja Zygmunt II August · Rzeczpospolita ja Zygmunt II August ·
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Leedu suurvürst ja Zygmunt III Waza · Rzeczpospolita ja Zygmunt III Waza ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita
Võrdlus Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita
Leedu suurvürst on 107 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 4.70% = 19 / (107 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
