Ava Google MapsisSisukord
297 suhted: Aadel, Absolutism, Aleksandr Suvorov, Araabia keel, Araabia kiri, Armeenia keel, Armeenlased, Śrem, August II, August III, Aukštaitija, Austria ertshertsogkond, Austria riigipeade loend, Łęczyca, Žemaitija, Böömimaa valitsejate loend, Berliin, Biecz, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brest (Valgevene), Brześć Kujawski, Brzeziny, Carlos III, Cēsis, Chełm, Chełmża, Chełmno, Czersk, Danzigi vabalinn, Ekspansioon, Eksport, Elbląg, Euroopa, Feodalism, Frankfurt Oderi ääres, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Suur, Galiitsia, Gdańsk, Gniezno, Gostynin, Habsburgide monarhia, Haridus, Heebrea keel, Henri III, Hispaania, Husaar, II Rzeczpospolita, ... Laienda indeks (247 rohkem) »
- 16. sajand Poolas
- 17. sajand Poolas
- 18. sajand Poolas
- Liivimaa hertsogkond
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Rzeczpospolita ja Aadel
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Rzeczpospolita ja Absolutism
Aleksandr Suvorov
Aleksandr Vassiljevitš Suvorov (vene keeles Александр Васильевич Суворов; 24. november 1729 Moskva, Venemaa Keisririik – 18. mai 1800 Peterburi, Venemaa Keisririik) oli Venemaa Keisririigi väejuht.
Vaata Rzeczpospolita ja Aleksandr Suvorov
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Rzeczpospolita ja Araabia keel
Araabia kiri
Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.
Vaata Rzeczpospolita ja Araabia kiri
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Vaata Rzeczpospolita ja Armeenia keel
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Rzeczpospolita ja Armeenlased
Śrem
Śrem (saksa Schrimm) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Śremi maakonna ja Śremi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Śrem
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Rzeczpospolita ja August II
August III
pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.
Vaata Rzeczpospolita ja August III
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Vaata Rzeczpospolita ja Aukštaitija
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata Rzeczpospolita ja Austria ertshertsogkond
Austria riigipeade loend
Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.
Vaata Rzeczpospolita ja Austria riigipeade loend
Łęczyca
Łęczyca on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Łęczyca maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Łęczyca
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Rzeczpospolita ja Žemaitija
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Rzeczpospolita ja Böömimaa valitsejate loend
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Rzeczpospolita ja Berliin
Biecz
Biecz on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Gorlice maakonnas, Bieczi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Biecz
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.
Vaata Rzeczpospolita ja Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Rzeczpospolita ja Brandenburg-Preisimaa
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Rzeczpospolita ja Brandenburgi mark
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Brest (Valgevene)
Brześć Kujawski
Brześć Kujawski on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Włocławeki maakonnas, Brześć Kujawski valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Brześć Kujawski
Brzeziny
Brzeziny on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Brzeziny maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Brzeziny
Carlos III
pisi Carlos III (20. jaanuar 1716 – 14. detsember 1788) oli Hispaania kuningas 1759–1788.
Vaata Rzeczpospolita ja Carlos III
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Rzeczpospolita ja Cēsis
Chełm
Chełm on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, Chełmi maakonna keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Chełm
Chełmża
Chełmża (saksa Kulmsee, varem Culmsee) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Toruńi maakonnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Chełmża
Chełmno
Chełmno (saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Chełmno
Czersk
Czersk (saksa keeles Czersk, aastatel 1942–1945 Heiderode, kašuubi keeles Czérskò) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Chojnice maakonnas, Czerski valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Czersk
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Vaata Rzeczpospolita ja Danzigi vabalinn
Ekspansioon
Ekspansioon (ladina keeles sõnast expānsio 'lainemine, levimine') on mingi riigi poolt uu(t)e territooriumi(de) vallutamist või oma senise territooriumi laiendamist naabrite arvel.
Vaata Rzeczpospolita ja Ekspansioon
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Rzeczpospolita ja Eksport
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Elbląg
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Rzeczpospolita ja Euroopa
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Rzeczpospolita ja Feodalism
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Rzeczpospolita ja Frankfurt Oderi ääres
Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.
Vaata Rzeczpospolita ja Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Rzeczpospolita ja Friedrich Suur
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Rzeczpospolita ja Galiitsia
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Rzeczpospolita ja Gdańsk
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Vaata Rzeczpospolita ja Gniezno
Gostynin
Gostynin on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Gostynini maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Gostynin
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Rzeczpospolita ja Habsburgide monarhia
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Vaata Rzeczpospolita ja Haridus
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Rzeczpospolita ja Heebrea keel
Henri III
Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.
Vaata Rzeczpospolita ja Henri III
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Rzeczpospolita ja Hispaania
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Vaata Rzeczpospolita ja Husaar
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Rzeczpospolita ja II Rzeczpospolita
Inowłódz
Inowłódz on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas Tomaszów Mazowiecki maakonnas, Inowłódzi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Inowłódz
Inowrocław
Inowrocław on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Inowrocławi maakonna keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Inowrocław
Interventsioon
Interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Vaata Rzeczpospolita ja Interventsioon
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Vaata Rzeczpospolita ja Iseseisvus
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Rzeczpospolita ja Itaalia keel
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Rzeczpospolita ja Itaallased
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Vaata Rzeczpospolita ja Jagelloonid
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Rzeczpospolita ja Jalavägi
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Vaata Rzeczpospolita ja Jan Zamoyski
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Rzeczpospolita ja Jõgi
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Rzeczpospolita ja Jesuiidid
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Vaata Rzeczpospolita ja Jidiši keel
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Rzeczpospolita ja Juudid
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kaliningrad
Kalisz
Kalisz (saksa keeles Kalisch) on maakonnaõigustega linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Kaliszi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).
Vaata Rzeczpospolita ja Kalisz
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Rzeczpospolita ja Kalvinism
Kamień Pomorski
Kamień Pomorski (saksa Cammin in Pommern) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kamień Pomorski maakonna ja Kamień Pomorski valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kamień Pomorski
Kamjanets-Podilskõi
Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kamjanets-Podilskõi
Kariloom
Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.
Vaata Rzeczpospolita ja Kariloom
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Rzeczpospolita ja Karl X Gustav
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Vaata Rzeczpospolita ja Karusnahk
Kastellaan
Kastellaan oli keskajal ja varauusajal linnuse (linnuseülem ehk linnusefoogt) või lossi (lossifoogt) ülem.
Vaata Rzeczpospolita ja Kastellaan
Kaszuby
Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.
Vaata Rzeczpospolita ja Kaszuby
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Rzeczpospolita ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Rzeczpospolita ja Katoliku kirik
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Vaata Rzeczpospolita ja Kürassiir
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Rzeczpospolita ja Kiiev
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Vaata Rzeczpospolita ja Kirikuslaavi keel
Kirjandus
Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.
Vaata Rzeczpospolita ja Kirjandus
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Rzeczpospolita ja Klaipėda
Kodanik
Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kodanik
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Vaata Rzeczpospolita ja Kodukariõigus
Kohus
Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.
Vaata Rzeczpospolita ja Kohus
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Rzeczpospolita ja Kolmas Poola jagamine
Konfessioon
Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka.
Vaata Rzeczpospolita ja Konfessioon
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Vaata Rzeczpospolita ja Kongressi-Poola
Korruptsioon
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Vaata Rzeczpospolita ja Korruptsioon
Kowal
Kowal on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Włocławeki maakonnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Kowal
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Rzeczpospolita ja Kraków
Krakówi Vabariik
Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks.
Vaata Rzeczpospolita ja Krakówi Vabariik
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Vaata Rzeczpospolita ja Kreekakatoliku kirik
Kriis
Kriis (kreeka keeles: κρίσις) on olukord, mis nõuab muutmist ning võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasandil.
Vaata Rzeczpospolita ja Kriis
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Rzeczpospolita ja Krimmi khaaniriik
Kruszwica
Kruszwica (saksa keeles Kruschwitz) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Inowrocławi maakonnas, Kruszwica valla haldueskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kruszwica
Krzywiń
Krzywiń (saksa keeles Kriewen) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Kościani maakonnas, Krzywińi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Krzywiń
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Rzeczpospolita ja Kultuur
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Rzeczpospolita ja Kuramaa hertsogiriik
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Rzeczpospolita ja Ladina keel
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Rzeczpospolita ja Lammas
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Rzeczpospolita ja Lään
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Rzeczpospolita ja Läänemeri
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Rzeczpospolita ja Leedu keel
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Vaata Rzeczpospolita ja Leedu suurhetman
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Vaata Rzeczpospolita ja Leedu suurvürst
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Rzeczpospolita ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Rzeczpospolita ja Leedulased
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Rzeczpospolita ja Legaat
Lihthäälteenamus
Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga.
Vaata Rzeczpospolita ja Lihthäälteenamus
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Rzeczpospolita ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Rzeczpospolita ja Liivimaa
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Rzeczpospolita ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Vaata Rzeczpospolita ja Liivimaa vojevoodkond
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Vaata Rzeczpospolita ja Litviinid
Liw
Liw on küla Poolas Masoovia vojevoodkonnas Węgrówi maakonnas, Liwi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Liw
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Vaata Rzeczpospolita ja Lotringi hertsogkond
Lubaczów
Lubaczów on linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas, Lubaczówi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Lubaczów
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Lublin
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Vaata Rzeczpospolita ja Lublini unioon
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Rzeczpospolita ja Luterlus
Lutsk
Lutsk on linn Ukrainas, Volõõnia oblasti keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Lutsk
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Lviv
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Rzeczpospolita ja Maakond
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Rzeczpospolita ja Majandus
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Malbork
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Vaata Rzeczpospolita ja Masoovia
Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.
Vaata Rzeczpospolita ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Vaata Rzeczpospolita ja Münt
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Rzeczpospolita ja Mõis
Merevaigutee
Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.
Vaata Rzeczpospolita ja Merevaigutee
Międzyrzecz
Międzyrzecz (saksa Meseritz) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Międzyrzeczi maakonna ja Międzyrzeczi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Międzyrzecz
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Rzeczpospolita ja Minsk
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Rzeczpospolita ja Monarhia
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Rzeczpospolita ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Rzeczpospolita ja Must meri
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Navahrudak
Nowy Sącz
Nowy Sącz on maakonnaõigustega linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas, Nowy Sączi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Nowy Sącz
Oświęcim
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Oświęcim
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Rzeczpospolita ja Odra
Ogiński
Ogińskide vapp Ogiński (leedu keeles Oginskiai) oli Poola-Leedu aadlisuguvõsa, mis pärines Rjurikovitšidest.
Vaata Rzeczpospolita ja Ogiński
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Rzeczpospolita ja Okupatsioon
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Rzeczpospolita ja Oliwa rahu
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Rzeczpospolita ja Orjus
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Rzeczpospolita ja Osmanite riik
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Rzeczpospolita ja Paavst
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Rzeczpospolita ja Palgasõdur
Parma hertsogkond
Parma hertsogkond loodi aastal 1545 Milano hertsogkonna osast lõuna pool Po jõge, mis vallutati Kirikuriigi poolt aastal 1512.
Vaata Rzeczpospolita ja Parma hertsogkond
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Rzeczpospolita ja Pärisorjus
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Rzeczpospolita ja Põhiseadus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Rzeczpospolita ja Põhjasõda
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Rzeczpospolita ja Põllumajandus
Płock
Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.
Vaata Rzeczpospolita ja Płock
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Rzeczpospolita ja Pealinn
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Vaata Rzeczpospolita ja Peapiiskop
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Rzeczpospolita ja Personaalunioon
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Rzeczpospolita ja Piiskop
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Pinsk
Piotrków Trybunalski
Piotrków Trybunalski (saksa keeles Petrikau) on maakonnaõigustega linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Piotrków Trybunalski maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Piotrków Trybunalski
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Połack
Połaniec
Połaniec on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Staszówi maakonnas, Połanieci valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Połaniec
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Rzeczpospolita ja Poliitika
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Vaata Rzeczpospolita ja Pomereelia
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Rzeczpospolita ja Pommeri
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola jagamised
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola keel
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola kuningas
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola Kuningriik
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola pärilussõda
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola Rahvavabariik
Poola zlott
Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola zlott
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola–Türgi sõda (1620–1621)
Poola–Türgi sõda (1620–1621) oli Rzeczpospolita ja Osmanite riigi vaheline konflikt Moldova kontrolli üle.
Vaata Rzeczpospolita ja Poola–Türgi sõda (1620–1621)
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Vaata Rzeczpospolita ja Poznań
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Rzeczpospolita ja Prantsuse keel
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Rzeczpospolita ja Prantsusmaa kuningriik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Rzeczpospolita ja Preisi kuningriik
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Rzeczpospolita ja Preisimaa hertsogiriik
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Rzeczpospolita ja Privileeg
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Rzeczpospolita ja Protestantism
Przemyśl
Przemyśl on maakonnaõigustega linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Przemyśl
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Rzeczpospolita ja Puit
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Rzeczpospolita ja Punane
Raciąż
Raciąż on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Płoński maakonnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Raciąż
Radom
thumb Radom on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Radomi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).
Vaata Rzeczpospolita ja Radom
Radziwill
Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.
Vaata Rzeczpospolita ja Radziwill
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Vaata Rzeczpospolita ja Raha
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Vaata Rzeczpospolita ja Ratsavägi
Reform
Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus.
Vaata Rzeczpospolita ja Reform
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Rzeczpospolita ja Reformatsioon
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Rzeczpospolita ja Religioon
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Rzeczpospolita ja Riia ajalugu
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rzeczpospolita ja Riigimõis
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Rzeczpospolita ja Riik
Rogoźno
Rogoźno (saksa Rogasen) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Oborniki maakonnas, Rogoźno valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Rogoźno
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Vaata Rzeczpospolita ja Roosa
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Rzeczpospolita ja Rootsi
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Vaata Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Rzeczpospolita ja Rootslased
Rozprza
Rozprza on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas Piotrków Trybunalski maakonnas, Rozprza valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Rozprza
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Vaata Rzeczpospolita ja Rukis
Rypin
Rypin (saksa keeles Rippin) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Rypini maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Rypin
Rzeczpospolita haldusjaotus
Rzeczpospolita haldusjaotus oli Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita eksisteerimise jooksul 16.–18. sajandini kujunenud ja korduvalt muudetud Poola kuninga ning Poola Krooni maade jaotuse loetelu.
Vaata Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita haldusjaotus
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rzeczpospolita ja Saksa keel
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Rzeczpospolita ja Sakslased
Sandomierz
Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Sandomierz
Sanok
Sanok (ukraina keeles Сянік) on linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas, Sanoki maakonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Rzeczpospolita ja Sanok
Sapieha
Sapiehade vapp Sapieha (poola keeles Sapiehowie) oli vene päritolu Poola-Leedu aadlisuguvõsa.
Vaata Rzeczpospolita ja Sapieha
Sõnavabadus
Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.
Vaata Rzeczpospolita ja Sõnavabadus
Słońsk
Słońsk (saksa keeles Sonnenburg) on küla Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Sulęcini maakonnas, Słoński valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Słońsk
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Rzeczpospolita ja Seadus
Seaduseelnõu
Seaduseelnõu (ingl draft Act) on menetlema hakatava õigusakti terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate rekvisiitidega.
Vaata Rzeczpospolita ja Seaduseelnõu
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Rzeczpospolita ja Segaduste aeg
Seim (Poola)
Seimi logo Poola Vabariigi Seim (poola keeles ametliku nimega Sejm Rzeczypospolitej Polskiej) on Poola parlamendi alamkoda.
Vaata Rzeczpospolita ja Seim (Poola)
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Rzeczpospolita ja Seisus
Sieradz
Sieradz on linn Poola keskosas, Łódźi vojevoodkonnas, Sieradzi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Sieradz
Sierpc
Sierpc on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Sierpci maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Sierpc
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Vaata Rzeczpospolita ja Sinine
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Smolensk
Sochaczew
Sochaczew on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Sochaczewi maakonna halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Sochaczew
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Vaata Rzeczpospolita ja Staarost
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Vaata Rzeczpospolita ja Stanisław II
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Vaata Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński
Stanislaus Hosius
Kardinal Stanislaus Hosius Stanislaus Hosius (poola Stanisław Hozjusz; 5. mai 1504 – 5. august 1579) oli poola kirikutegelane, diplomaat ja riigiametnik.
Vaata Rzeczpospolita ja Stanislaus Hosius
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Rzeczpospolita ja Stefan Batory
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Rzeczpospolita ja Suue
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Vaata Rzeczpospolita ja Suur-Poola
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Vaata Rzeczpospolita ja Suurbritannia kuningriik
Suwałki
Suwałki (leedu Suvalkai, saksa Suwalken, 1941–1944 Sudauen) on maakonnaõigustega linn Poola kirdeosas Podlaasia vojevoodkonnas, Suwałki maakonna keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Suwałki
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Rzeczpospolita ja Talupoeg
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Vaata Rzeczpospolita ja Talurahvas
Tartu staarostkond
Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.
Vaata Rzeczpospolita ja Tartu staarostkond
Tartu vojevood
Tartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.
Vaata Rzeczpospolita ja Tartu vojevood
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Rzeczpospolita ja Tatarlased
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Rzeczpospolita ja Tšehhi kuningriik
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Tšernihiv
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Rzeczpospolita ja Teadus
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Rzeczpospolita ja Teine Põhjasõda
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Vaata Rzeczpospolita ja Teine Poola jagamine
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Rzeczpospolita ja Teravili
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Vaata Rzeczpospolita ja Toscana suurhertsogkond
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Trakai
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Vaata Rzeczpospolita ja Tsensuur
Tyszkiewicz
Tyszkiewiczide vapp Tyszkiewicz on Poola aadlisuguvõsa, mis pärineb Ruteeniast Leedu suurvürstiriigi aegadest.
Vaata Rzeczpospolita ja Tyszkiewicz
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Rzeczpospolita ja Ukraina
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Rzeczpospolita ja Ukraina ajalugu
Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.
Vaata Rzeczpospolita ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Rzeczpospolita ja Ungari kuningas
Uniaadikirik
Uniaadikirik on ajalooline kirik Poola-Leedu aladel, mis ühendas Lääne-Ukraina õigeusklikud Bresti uniooniga 1596.
Vaata Rzeczpospolita ja Uniaadikirik
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata Rzeczpospolita ja Uputus (Poola)
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Rzeczpospolita ja Vahemeri
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Rzeczpospolita ja Valgevene
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Rzeczpospolita ja Valgevene keel
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Varssavi
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Rzeczpospolita ja Varssavi hertsogiriik
Vasakkalda-Ukraina
Vasakkalda-Ukraina (ukraina keeles Лівобережна Україна, vene keeles Левобережная Украина, poola keeles Lewobrzeżna Ukraina) on Dnepri jõe vasakul (ida)kaldal asuva Ukraina osa ajalooline nimi, mis hõlmab tänapäevaseid Tšernihivi, Poltava ja Sumõ oblasteid ning Kiievi ja Tšerkassõ idaosa.
Vaata Rzeczpospolita ja Vasakkalda-Ukraina
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Vaata Rzeczpospolita ja Vastureformatsioon
Võimude lahusus
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Vaata Rzeczpospolita ja Võimude lahusus
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Rzeczpospolita ja Vene Õigeusu Kirik
Vene vojevoodkond
Vene vojevoodkond ehk Ruteenia vojevoodkond (poolapäraselt Ruśi vojevoodkond (poola województwo ruskie); 1366–1772) oli üks Poola Kuningriigi ja Rzeczpospolita vojevoodkondi.
Vaata Rzeczpospolita ja Vene vojevoodkond
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Vaata Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1632–1634)
Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.
Vaata Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1632–1634)
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Vaata Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667)
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik
Veto
Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.
Vaata Rzeczpospolita ja Veto
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Rzeczpospolita ja Vilnius
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Vitsebsk
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Vladimir
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Rzeczpospolita ja Vojevood
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Vaata Rzeczpospolita ja Vojevoodkond
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata Rzeczpospolita ja Volõõnia
Volodõmõr (linn)
Volodõmõr Volodõmõr (ukraina keeles Володимир) on linn Volõõnias, praeguses Ukrainas Volõõnia oblastis, Volodõmõri rajooni keskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Volodõmõr (linn)
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata Rzeczpospolita ja Warmia
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata Rzeczpospolita ja Władysław IV Waza
Wiślica
Wiślica on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Busko-Zdrój maakonnas, Wiślica valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Wiślica
Wieluń
Wieluń on linn Poola kaguosas Łódźi vojevoodkonnas, Wieluńi maakonna ja Wieluńi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Wieluń
Wizna
Wizna on küla Poolas Podlaasia vojevoodkonnas Łomża maakonnas, Wizna valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Wizna
Wojnicz
Wojnicz on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tarnówi maakonnas, Wojniczi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Wojnicz
Wyszogród
Wyszogród on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Płocki maakonnas, Wyszogródi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Wyszogród
Zakroczym
Zakroczym on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas, Zakroczymi valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Zakroczym
Zawichost
Zawichost on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Sandomierzi maakonnas, Zawichosti valla halduskeskus.
Vaata Rzeczpospolita ja Zawichost
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Rzeczpospolita ja Zygmunt II August
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Rzeczpospolita ja Zygmunt III Waza
1. juuli
1.
Vaata Rzeczpospolita ja 1. juuli
15. sajand
15.
Vaata Rzeczpospolita ja 15. sajand
16. sajand
16.
Vaata Rzeczpospolita ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Rzeczpospolita ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Rzeczpospolita ja 18. sajand
23. detsember
23.
Vaata Rzeczpospolita ja 23. detsember
27. september
27.
Vaata Rzeczpospolita ja 27. september
3. mai
3.
Vaata Rzeczpospolita ja 3. mai
4. november
4.
Vaata Rzeczpospolita ja 4. november
Vaata ka
16. sajand Poolas
- Rzeczpospolita
17. sajand Poolas
- Rzeczpospolita
18. sajand Poolas
- Hassidism
- Rzeczpospolita
Liivimaa hertsogkond
- Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
- Liivimaa hertsogkond
- Pärnu vojevoodkond
- Rzeczpospolita
- Tartu vojevoodkond
Tuntud ka kui Poola-Leedu.
, Inowłódz, Inowrocław, Interventsioon, Iseseisvus, Itaalia keel, Itaallased, Jagelloonid, Jalavägi, Jan Zamoyski, Jõgi, Jesuiidid, Jidiši keel, Juudid, Kaliningrad, Kalisz, Kalvinism, Kamień Pomorski, Kamjanets-Podilskõi, Kariloom, Karl X Gustav, Karusnahk, Kastellaan, Kaszuby, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kürassiir, Kiiev, Kirikuslaavi keel, Kirjandus, Klaipėda, Kodanik, Kodukariõigus, Kohus, Kolmas Poola jagamine, Konfessioon, Kongressi-Poola, Korruptsioon, Kowal, Kraków, Krakówi Vabariik, Kreekakatoliku kirik, Kriis, Krimmi khaaniriik, Kruszwica, Krzywiń, Kultuur, Kuramaa hertsogiriik, Ladina keel, Lammas, Lään, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Legaat, Lihthäälteenamus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa vojevoodkond, Litviinid, Liw, Lotringi hertsogkond, Lubaczów, Lublin, Lublini unioon, Luterlus, Lutsk, Lviv, Maakond, Majandus, Malbork, Masoovia, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Münt, Mõis, Merevaigutee, Międzyrzecz, Minsk, Monarhia, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Must meri, Navahrudak, Nowy Sącz, Oświęcim, Odra, Ogiński, Okupatsioon, Oliwa rahu, Orjus, Osmanite riik, Paavst, Palgasõdur, Parma hertsogkond, Pärisorjus, Põhiseadus, Põhjasõda, Põllumajandus, Płock, Pealinn, Peapiiskop, Personaalunioon, Piiskop, Pinsk, Piotrków Trybunalski, Połack, Połaniec, Poliitika, Pomereelia, Pommeri, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola pärilussõda, Poola Rahvavabariik, Poola zlott, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poola–Türgi sõda (1620–1621), Poznań, Prantsuse keel, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Privileeg, Protestantism, Przemyśl, Puit, Punane, Raciąż, Radom, Radziwill, Raha, Ratsavägi, Reform, Reformatsioon, Religioon, Riia ajalugu, Riigimõis, Riik, Rogoźno, Roosa, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Rozprza, Rukis, Rypin, Rzeczpospolita haldusjaotus, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sakslased, Sandomierz, Sanok, Sapieha, Sõnavabadus, Słońsk, Seadus, Seaduseelnõu, Segaduste aeg, Seim (Poola), Seisus, Sieradz, Sierpc, Sinine, Smolensk, Sochaczew, Staarost, Stanisław II, Stanisław Leszczyński, Stanislaus Hosius, Stefan Batory, Suue, Suur-Poola, Suurbritannia kuningriik, Suwałki, Talupoeg, Talurahvas, Tartu staarostkond, Tartu vojevood, Tatarlased, Tšehhi kuningriik, Tšernihiv, Teadus, Teine Põhjasõda, Teine Poola jagamine, Teravili, Toscana suurhertsogkond, Trakai, Tsensuur, Tyszkiewicz, Ukraina, Ukraina ajalugu, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Ungari kuningas, Uniaadikirik, Uputus (Poola), Vahemeri, Valgevene, Valgevene keel, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vasakkalda-Ukraina, Vastureformatsioon, Võimude lahusus, Vene Õigeusu Kirik, Vene vojevoodkond, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Poola sõda (1632–1634), Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Veto, Vilnius, Vitsebsk, Vladimir, Vojevood, Vojevoodkond, Volõõnia, Volodõmõr (linn), Warmia, Władysław IV Waza, Wiślica, Wieluń, Wizna, Wojnicz, Wyszogród, Zakroczym, Zawichost, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 1. juuli, 15. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 23. detsember, 27. september, 3. mai, 4. november.